Seega AO muutus on põhjustanud muutuse temperatuuris. CPC kodulehelt: indeksite kaartidel on punase ja sinise vahel valge ala. Indeks näitab tsirkulatsiooni tugevust valgel alal. Valge ala on see, kus tsirkulatsioon toimub. Töö tuleb 15. nov ära teha ja saata. Teistel: http://www.cpc.noaa.gov/data/teledoc/telecontents.shtml mul: http://www.cgd.ucar.edu/cas/jhurrell/indices.html peakomponentanalüüs Auramine. Selle mõõtmine on komplitseeritud, tavalises jaamas ei tehta. Tehtud Tooma soojaamas. Enamasti tehakse arvutuslikult. Rusikareegel: kui pilves, aurab veepinnal ööpäevas 1 mm, kui poolselge, 2 ja kui päris selge soe ilm, siis 3 mm. Auruvus, veeaururõhk, suhteline õhuniiskus. Viimane sõltub temperatuurist, kui eeldame, et veeauru on õhu sama palju. Olemuselt on 2 tüüpi ilmaelemente: need, mida mõõdetakse hetkeliselt: temperatuur, õhurõhk, niiskusenäitajad ja siis võidakse neid keskmistada, ka tuulenäitajad ja on teist sorti ilmanäitajad:
Kui veetase ulatub praktiliselt soo pinnani, siis toimub vee aurumine nagu vabalt veekogult. Keskmisena on soodest aurumine umbes 80 % vaba vee aurumisest. Sood peavad äravoolu kinni. See sõltub turbakihi filtratsioonist. Kõrgsood annavad vähe vett välja, madalsoodest võib äravool olla suurem, just põhja- ja pinnavee arvel. Sood suurendavad jõgede äravoolu minimaalsel perioodil (suvel). Soode veereziimi uuritakse Tooma Soojaamas Jõgeva Maakonnas, mis allub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudile. (http://www.eau.ee/~mit/kiled.pdf) Soode taimestik Madal- ja siirdesoode taimestik. 5 Kasvukohatingimuste suur varieeruvus madal- ja siirdesoodes võimaldab seal kasvada väga erisuguste nõudlustega taimedel. Seetõttu on madal- ja siirdesoode floora mitmepalgeline. Lisaks sootaimedele, mis on tihedalt seostunud soo kui toitekeskkonnaga, kasvab neis taimi,
annaabi.ee 
