Seepärast kasutatakse paljudes firmades tulemuspalga süsteemi, kus töötaja saab palka vastavalt oma töö tulemustele. Rahalisest motiveerimisvahenditest kasutatakse ka töötaja premeerimist tööalase saavutuste eest raha või lisahüvitise näol ja töötajasse investeerimist koolituse näol. Oleks hea, kui ka preemiad oleksid seotud inimese saavutuste, panuse või initsiatiiviga, mitte ei oleks pelgalt " jõulupreemia", mida firma igaühele võrdselt soodustustena pakub. Mittematerjaalseks motivaatoriks võib olla näiteks efektiivne juhtimine. Suhtlemine juhi ja alluva vahel on juhtimises tähtsal kohal, alluvast arusaamise, temasse õiglase suhtumise ja tema õige kohtlemise najal saab välja kujuneda koostöövaim, kambavaimu loomine ja tugevndamine saab võimalikuks ainult juhi osavõtul, eeskujul ja mõjutusel, ta kasvab välja viisist, kuidas juht ja alluv omavahel päevast päeva
mitmesugused koolitus- ja arengupaketid, mugav töökeskkond (kabinet) ja -vahendid. Lisahüvede (soodustuste) võimaldamine näitab tööandja hoolit-sust oma töötajate eest ning vähendab ka töötaja maksukoormust. Lääneriikides tehakse soodustuste rakendamisel ettevõtetele ja asutustele suuri maksusoodustusi. Eestis on enamus soodustusi riigi poolt maksustatud tulu- ja sotsiaalmaksuga analoogselt töö-tasuga ning neid nimetatakse erisoodustusteks. Nn maksuvabade soodustustena on arvestatavad vaid täiendkoolitus, osa transpordi-kulusid (ametiautod) ning arvuti- ja telefonikulud, mida kasuta-takse suhteliselt palju. Eesti maksupoliitika pidurdab vajalike soodustuste osutamist töötajatele, kuigi samas aitab piirata põhjendamatute soodustuste tegemist ja maksudest kõrvalehiilimist. See takistab aga töötajasse investeerimast ja näiteks tema tervise eest hoolitsemast. Maksu-soodustuste osas pole ette näha ka muudatusi ja Eesti juhtivad
annaabi.ee 
