Sotsioloogilised koNSTRUKTSIONistid tunnevad huvi, kuidas konstrueeritakse avalik teamine sellistest distsipliinidest nagu loodusteadused, matemaatika, majandus või ajalugu. 10. Kas sotsiaalkonstruktivistlikelt positsioonidelt, võrreldes õppimise nägemisega individuaalkonstruktivismi positsioonidelt, on kujunev teadmine ( ) valdavalt situatiivne või ( ) valdavalt üldine? 11. Millised õppemeetodid soodustatavad õpilastel teadmiste konstrueerimist individuaalkonstruktivistlike protsesside vahendusel? 1) uurimuslik ja probleemipõhine (avastus-) õpe, 2) dialoog ja õppeotstarbeline vestlus ning 3) kognitiivne õpipoisi viisil õppimine. 12. Milliseid mõtlemistasandeid eristab J. Bruner oma õppimisteoorias. Õpilaste tunnetuslik eripära jagunes tema õppimisteoorias kolmeks: 1) väikelastel domineerib tegevuslik ehk enaktiline
Normaalne on kuritegevuse olemasolu tingimusel, kui ta ei ületab taset, mis on iseloomulik teatud tüüpi ühiskonnale. Kuritegu ja karistus - Pole olemas kuritegudeta ühiskonda ja see on normaalne. Ükski tegu pole kuritegu iseenesest, vaid me saame ise ühiskonna liikmetena teo kvalifitseerida kuriteona, kui see tuleneb teadvuses kinnistunud arusaamadest sellest, millised on taunitavad, millised soodustatavad teod. Inimese teadvus reageerib erinevatele käitumisaktidele erinevalt. Mida intensiivsemalt ta reageerib, seda taunivam ta on selle teo suhtes. Kuritegu on edasiviiv, näidates, et ühiskonnas on midagi korras ära (kui kuritegude arv kasvab, on struktuuris teatud probleemid). On vaja tegutseda, leida probleemkoht. Kui kuritegevuse tase on normi piires, pole paanikaks põhjust. Mida teha kurjategijatega? Kuriteo ja karistuse omavahelise seose