ei seisa enam tugevat ning kindlakäelist riigijuhti. Raske oli harjuda teadmisega, et inimesed peavad edukaks riigi toimimiseks hakkama ise tegutsema ning hakkama ennast kuuldavaks teha. Kahjuks kasvas inimeste rahulolematus veelgi, näiteks ei olnud rahul valitseva majanduspoliitikaga. Olukorda ära kasutades, tulid mängu uued poliitilised kujud, kes lubasid inimestele ilusat elu, juhtides kindlakäeliselt riiki nagu rahvas soovib. See oli aga paratamatus, sest rahvas soodustaski diktaktuuri tekkimist. Eriti löödud olid peale I ms sakslased, kes pidid kannatama Versaille’ süsteemi raskeid tagajärgi. Talumatus olukorras sakslased otsustasid siiski käske eirata ning kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ning investeerisid sõjatehnikasse. Lääneriigid sellesse ei sekkunud, lastes Saksmaal taastada oma sõjaline ning majanduslik tugevus. Oli ilmselge, et käivad valmistused sõjaks. Saksamaad tundis ennast
ei olnud nende mõju nii suur kui ,,sünnimaal" Euroopas. Inglismaa oli juba pika ajalooga parlamentaarne monarhia ning samuti toetas turumajandust. Nagu ka Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Rootsis, Taanis ning Norras oli Inglismaal olemas majanduse riikliku reguleerimise mehhanismid ning kujunenud välja ka sotsiaalkindlustuse süsteem. Seega saabus majanduskriis nendesse riikidesse veidi hiljem ning see oli mitte nii sügav kui USA-s. See soodustaski seda, et kommuniste ja natsionaalsotsialiste toetajate arv ei jõudnud tõusta väga kõrgele, mis siis soodustakski diktatuuri kehtestamist ning ettevõtete tegvuse täieliku kontrollimist riigi poolt. Saksamaal oli aga poliitiline olukord halvem. Majanduskriis kujunes seal samamoodi nagu ka teistes tööstuslikult arenenud riikides: tootmise langus, massiline tööpuudus, pankrotistumise laine, kriis põllumajanduses, sotsiaalkindlustussüsteemi ülekoormatus.
Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi alul oli Rooma üks paljudest Latiumi linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle. Rooma paitsis kohe alguses silma huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning jõuline ja üsnagi sõjakas iseloom rahvusliku poole pealt. Rooma võimsuse kasvule andis tagasilöögi gallide sissetung 387. a eKr. Gallide lähenedes lahkusid roomlased linnast ja kohale jäi 80 vana senaatorit, kes otsustasid end ohverdada jumalatele, et nad saadaksid võidu Rooma relvadele. Gallid piirasid Kapitooliumi 7 kuud. Nende seas hakkas levima taud ja nad said kuulda, et nende kodumaale on tunginud teised barbarite hõimud rüüstama
Mastabas muumiate säilitamiseks ehitatud hooned , mis koosnesid maaalustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kiviehitisest RIIKIDE TEKKIMINE Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma ja põlluharimine on olnud võimalik ainult Niiluse orus . Niiluse igaastaste üleujutuste ajal hakati vett koguma hoidlatesse ja hiljem suunati kanalite abil vesi sealt edasi põldudele , et suurendada saagikust . Tammide ja kanalite ehitamine vajas keskset juhtimist ja soodustaski riikide teket . Esialgu kujunes välja 40 noomi , mis IV aastatuhende lõpus eKr. liitusid Alam- Egiptuseks ja Ülem-Egiptuseks . Umbes 5000 aastat tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia . EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunst arenes üsna omaette . Küll aga hieroglüüfkirja loomisele aitas arvatavasti kaasa sumerite kiilkiri . Seetõttu olid Egiptuses traditsioonid väga tugevad ja kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid
Peale aabitsa kasutati katekismust või Uut Testamenti. Uued kooliseadused andsid lisaks loa käsitöö ja võimlemise õpetamiseks. Rahvakool viis eesti talupoega oluliselt lähemale kristuse õpetusele, vast suuremal määral kui vennaste ,,südameusk". Pastorid ja köstrid tegelesid ka ise vaimuliku kirjanduse levitamisega. Usulise kirjanduse väljaandmine oligi- rahvakooli edendamise kõrval- Baltimaade luteri kiriku aktiivsuse suurenemise üheks märgiks. Luteri kirik selleks soodustaski ju rahvakooli, et rahvas võiks ise lugeda usuraamatuid. Mitmed pastorid püüdsid XIX sajandi keskpaiku tihendada isiklikke sidemeid oma koguduseliikmetega. Vastupidiselt Saksamaale, kus pastor oli eelkõige jutlustaja, pidi ta siin olema hingekarjane. Muu hulgas kasvas pastorite huvi kirikumõisate majandamise ja üldse põllumajandusküsimuste vastu, ka selles vallas püüti talupoegadele näpunäiteid jagada. Üldreeglina jäi
annaabi.ee 
