50 aasta pärast on Eestist saanud teadusmaa. Kuna Eestis oli vähe väga väärtuslikke loodusresursse, siis hakati panustama inimestesse ja teadusesse. Loodi uus sotsiaalne kõrgharidussüsteem, mis teeb kõrgharidusele paljudele kättesaadavamaks. See kujutab endast lepingut, millega õpilane saab kogu haridusele kulutatud raha riigilt tagasi, peale seda kui ta on Eestis oma erialal 5 aastat töötanud. Soodne hariduspoliitika on siia meelitanud ka palju välisüliõpilasi. Lisaks soodsusele on Eesti muutnud hariduse innovatiivseks ja õpilassõbralikuks. Olles varem olnud iPad'i revolutsiooni eesotsas, on asutud koolides katsetama ka 3-mõõtmelisi puutetundikke projektorid. Tänu rahva üldisele kõrgele haridustasemele on lihttööliste palgad väga kõrgeks tõusnud, sest siis on Eestis nii vähe nõnda madala haridusega inimesi, kes näteks müüjaks sobiks. Kõik see omakorda on pannud Eesti majanduse uskumatult kiirelt kasvama, ning Eesti plaanib
puhasliini teadliku säilitamise tulemuseks. Heterogeenseid populatsioone tuleb ette sagedamini. Populatsiooni kasvu ja tihedust reguleerivad tihedusest sõltuvad ja sõltumatud tegurid. Tihedusest sõltumatute tegurite mõju on võrdeline populatsiooni tihedusega. Nende hulka kuuluvad eelkõige mõningad abiootilised, näiteks klimaatilised tegurid. Ilmastiku järsk muutus võib kaasa tuua sündimuse või suremuse muutuse, mille iseloom vastab nende tegurite soodsusele või ebasoodsusele populatsiooni jaoks. Näiteks ebasoodsa muutuse korral moodustab suremus erineva tihedusega populatsioonides ühesuguse osa (protsentides). (Solovjov, 1990) 7 Kokkuvõte Kogu elukooslus toimib ühtse rühmana, kus iga liige on väärtuslik. Sama on ka meie riigi majanduses. Kui kusagil midagi juhtub langeb majandus nagu doomino pulgad ükshaaval pikali
annaabi.ee 
