1862. a. 24. detsembril jõudis müügile esimene tõelise Jules Verne'i romaan "Viis nädalat õhupallis" ("Cinq semaines en ballon"), millel oli määratu menu. Seda raamatut tõlgiti paljudesse keeltesse ja Verne rikastus. Kirjastaja sõlmis kohe autoriga omapärase lepingu: Verne kohustus kirjutama kahekümne aasta jooksul kaks seiklusromaani aastas või lühema aja jooksul kakskümmend romaani. Viis korda uuendati lepingut kirjanikule üha soodsamail tingimusil. Nii sai aluse ligi seitsmekümneköiteline sari "Erakordsed reisid" ("Voyages extraodinaires"), mis hõlmab põhilise osa Jules Verne'i loomingust ning on leidnud tee peaaegu kõigi maade tõlkekirjandusse. Jules Verne'i teoste üldiseloomustus Miks on Jules Verne tänaseni jäänud üheks maailma kõige avaldatavamaks kirjanikuks? Miks tema teoseid ikka ja jälle, mitmeid kordi loetakse? Ammendavat vastust on nendele küsimustele peaaegu võimatu
põhjust kahelda sakalaste saadikute sõnades, mis öeldud 1223. a kevadtalvel pärast kirikusse jumalateenistusele läinud relvitute sakslaste tapmist: ristiusku ei võeta vastu seni, kuni maale on jäänud üksainus aastane või küünrapikkune poisike. Siiski võtsid ristiusu kohustused juba samal sügisel kanda ka ellujäänud täismehed. Ilmselt peitub sakslastele ja kirikule alistumise taga olgu siis tegemist lõunaeestlaste sõjalise murdumise või põhja- ja lääne-eestlaste märksa soodsamail tingimustel allavandumisega tõdemus, mille 1211. aastal ütlesid välja Viljandi kaitsjad: "Tunnistame teie jumala suuremaks meie jumalatest, ta on meist ülesaamisega painutanud meie meele teda austama". Samas leidus juba vallutusajalgi eestlaste seas uue usu suhtes erinevaid arvamusi ja hoiakuid. Lisaks Lembitule teame 13. sajandi algusest Virumaa vanemat Tabelinust, kelle sakslased olid kord Ojamaal ristinud ja kelle taanlased hiljem sakslastelt ristimise teist korda vastuvõtmise
annaabi.ee 
