amfiibid" (7) Tulemused ja arutelu Järvekonn- Järvekonn on levinud suures osas Euroopast, Venemaast ja Kesk-Aasiast. Iseloomulik on ta steppidele ja laialehistele metsadele. Mägedes kerkib tema levila kuni 2,5 km kõrguseni (1). Järvekonn on Eestis kahepaiksetest ainus võõrliik. Järvekonn on üks vähestest vees elavatest päriskonnalistest. Tõenäoliselt ei ela enamik järvekonni vabas looduses üle 68 aasta (2). Venemaal on järvekonn see-eest arvukas liik. Volga deltaa mõnes soodis, mida kalakasvatuseks kasutatakse, elab kuni 60 tuhat järvekonna (1). Järvekonn kuulub Euroopa Loodusdirektiivi alusel V kaitsekategooriasse (Natura-liik) ja on Eesti punase raamatu V kategooria liik. Aastal 2000 oli järvekonni Eestis teada vaid Tartus Emajõe luhtadelt (3) Rabakonn- Eestis on rabakonn levinud hajusalt, aga paiguti on ta arvukas (4). Rabakonna levilat näeme joonisel 1. Rabakonna põhilisteks elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed
o Pepsi ja Võrtsjärve ja paljude ürgorujärvede osas on tähtsaks aluspõhja kuju. Rõuge. Lõuna-Eestile on iseloomulikud ürgorujärved. Uhtjärv. o Reliktjärved, mis kujunenud endisest merelahtedest. Järved Jaagarahu sadama ümbruses Kihelkonna lähedal. o Laugasjärved seotud rabastumise protsessiga. Valdavalt rabades sees. Tudu järv o Sootjärved Emajõe ülemjooksul palju soote. Soodis tavaliselt kala palju o Tehisjärved (paisjärved) Paunküla veehoidla. o Meteoriitne järv (Kaali) unikaalne järvetüüp Eestile. o Rõuge järv 38 m, jääkose poolt äkki tekitatud see sügav auk? Levinumad järvenimed · Mustjärv 31 · Suurjärv 32 · Linajärv 27 · Kogrejärv, Kogrijärv, Kogrõjärv · Valg(e)järv 22 · Väikejärv 20 · Pikkjärv 16 · Mudajärv 16 · Mädajärv, Mädäjärv 14 · Kivijärv 9
annaabi.ee 
