Linnad kujunesid: 1) Rooma ja Marseilles antiikajast peale arvestatavate linnakeskuste arvelt 2) Veneetsia paikneb soodsas kauplemiskohas (sadamad ja veeteed) 3) Toscana ja Lombardia paiknesid araabia maadest Kesk- ja Lääne-Euroopasse viivate kaubateede sõlmpunktis. 4) Pariis Seine'i jõe koolmekoht 5) Flandria Reini tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee. Linnade kujunemiseks oli vaja: soodasas kauplemiskohas paiknemist, palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn hästi täiendust elanikkonnale. Kogu maa kuulus maaisandale, kes üldjuhul soosis linnade teket, lootes nende kasvava elanikkonna arvelt rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks lepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused (enamasti õigus käsitööd teha) Alluti linna kohtumõistmisele, senjööril õigus linnaelanikelt makse nõuda
-23. Eluolu ja kultuurlinnad 1. Millal, miks ja kuhu tekkisid kõrgkeskaegsed linnad? 2. Milliseks kujunesid linna ja senjööri vahelised suhted? Miks senjöör ei tahtnud loobuda oma ülemvõimust? 3. Kuidas on seotud kaugkaubandus ja pankade kujunemine? 1. Lääne-Euroopas tekkisid linnad peamiselt Vahemere äärde. Varasemad antiik ajal kasutatud asulad muutusid linnadeks. Linnade loomisel ei olnud peamine varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodasas kauplemiskohas. X sajandil. 2. Esialgu senjöör soosisid linna teket, kuna siis oli võimalik tulevikus koguda linnaelanikelt makse, et nad senjööri maa peal elasid. Väiksemad linnad jäid senjööri kindla võimu j akaitse alla, kuna neil ei olnud võimalik ennast kaitsta. Suurlinnad, aga kuulutasid oma senjöörideks kuningad, et vabaneda kohalike suur aadlike võimu alt, osad neist said isegi pealinna staatuse, mis tõi linnadele majanduslikult kasu,
annaabi.ee 
