majandus süsteem. Seda maailmamajanduse järjest ulatuslikumat seostumist nimetataksegi globaliseerumiseks. Globaliseerumine hakkas tekkima peale raskeid kriise maailmas. Koloonijad hakkasid iseseisvuma. Riigid hakkasid tegema majanduslikku koostööd. Rahvusvaheline kaubandus liberaliseeriti. Tohutult hakkasid arenema side- ja infotehnoloogia ning transport, eriti lennundus. Kuna suhtlus väismaailmaga paranes, said inimesed kätte rohkem infot. Hakati mõtlema sellele, kuhu oleks soodasam tootmisi paigutada ja kuhu tooteid edasi müüa. Kaugete vahemaade tähtsus järjest vähenes. Minu arvates on globaliseerumine üks suur paratamatus, mis kaasneb maailma üldsise arenguga. Ma ei mõista neid, kes võitlevad selle vastu. See on paratamatu, et maailmast kaovad aja jooksul väiksemad kultuurid ja keeled. Selliste asjade pärast pole mõtet globaliseerumist kiruda. Maailmamajanduse ühtsustamine on meile kõigeile kirjeldamatult palju kasu toonud
omandavad täiskasvanud ja noorloomad isegi 100% seeditavust. Rohumaade igaaastane uuendamine: Põldhein ristikurohke 50% Lutsernirohumaad 20% Kultuurniidud 15-20% Kultuurkarjamaad 10-15% Heintaimede kasvatamise majanduslik hinnang Võimaldab sööta vara kevadest hilissügiseni, Heintaimed on odavad. Vähe töökulu nõudvad, kiirekasvulised. Saagid suhteliselt stabiilsed. Igalt hektarilt saadakse 10-15% seeditavaid valke. Suur proteiini sisaldus, soodasam. Heintaimede eelised: - aastate lõikes stabiilsed - Vähem sõltuvad ilmastikust - Võimaldavad vähendada inimtööjõudu - Energiakulu toodangukuludele väike - Saaki saab maist hilissügiseni, peaaegu kadudeta - Väärindavad kõige paremini mineraalväetiseid - Bioloogiliselt täisväärtuslik sööt Kvaliteet sõltub: - Koristusviisist - Arengufaasist - Väetamise intensiivsusest