perioodi. Elu Milanos oli tulevasele heliloojale huvitav ja arendav. Tema õpetajate hulgas oli ka itaalia helilooja Amilcare Ponchielli. Üks kaasõpilastest ja toakaaslastest oli hilisem rivaal Pietro Mascagni. 1883 lõpetas Puccini Milano konservatooriumi, lõputööks komponeeris ta "Sümfoonilise capriccio" ("Capriccio sinfonico"), millel oli suur edu. Oma õpetaja Ponchielli soovitusel osales ka esimesel muusikirjastaja Sonzogno poolt korraldatud konkursil, kuid tema esimene ooper "Le villi" jäi seal täiesti tähelepanuta. Tänu oma mitmete mõjukate sõprade abile lavastati "Le villi" Milanos Dal Verme teatris 1884 aastal, selle lavastusega äratas Puccini Giulio Ricordi, Itaalia suurima muusikakirjastaja huvi. Samal perioodil sai Puccini tuttavaks oma tulevase abikaasa Elvira Bonturiga, kes oli abielus ühega tema õpingukaaslastest. Kooselu naisega vääriks Puccini eluloos
Samuti see, et šüžeed tulenesid tihtipeale kaasaegsest ühiskonnast ning peategelased olid tavalised inimesed rahva seast, mitte enam aristokraadid, kuningad ja kuningannad. Mascagni komponeeris 15 ooperit, ühe opereti “Sì”, orkestri- ja vokaalmuusikat, laule, klaveripalu ja kirikumuusikat (“Messa di Gloria”). Ta oli tuntud eelkõige oma esimese ooperi "Cavalleria rusticana" ("Talupoja au", 1888) pärast. Selle ühevaatuselise ooperiga võitis ta “Sonzogno” kirjastuse korraldatud komponeerimisvõistlusel esikoha, õppides Milano konservatooriumis. Kui ooper hakkas tuntust koguma, soovis ka kirjanik Giovanni Verga, kelle samanimelisel novellil ooper põhineb, oma osa. Sellest ooperist kujunes nii suur menuteos, et mõlemad autorid said suurepäraselt kuni oma elupäevade lõpuni selle honoraridest ära elatud. Peale oma tähtteose on Mascagni kirjutanud veel ooperid “Amico Fritz” (1891) ja “Iris” (1898). Mascagni
annaabi.ee 
