Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601
aastal. Ristiusustamise käsitelu kõrval sisaldab kroonika tähelepanekuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. väärib tähelepanu, et lisaks saksa ja ladina keelele tundis Henrik siinsete põlisrahvaste keeli, sealhulgas eesti keelt. Teoses esinev eestikeelne sõnavara on üsna mitmekülgne, näiteks malewa, kylekunda (kihelkond), wanem, Odenpe (Otepää), Sackala (Sakala), Tarbata (Tartu), Viliende (Viljandi), Sontagana (Soontaga), Lembitus, Maniwalde, Unnepewe (Õnnepäev), ning sisaldab üksikuid lauseid: Laula, laula, pappi!, Maga magamas!. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale. Sellest on jäänud Eestile kaunis luulekeelne nimi – Maarjamaa. Henriku kroonika originaalkäsikiri pole säilinud. Ärakirjade järgi on teost korduvalt välja antud (esimest korda 1740 ladinakeelsena ja 1747 saksakeelsena). Esimene tõlge eesti keeles
annaabi.ee 
