esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt. Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide vahendajana (antoloogia ,,Kaksainus: maailma armastusluulet"). Veel on ta tõlkinud näiteks tsuktsi muinasjutte (,,Unesnõiduja"), Pu Songlingi ,,Libarebased" ning ,,Libarebased ja kooljad", koos abikaasa Ly Seppeliga ,,1001 ööd". Koos eestindasid nad türgi luule valimikud ,,Isahirve öö" ja ,,Lind tulemäe kohal" ning soome luule valimiku ,,Kaarsild". Andres Ehin on üks 1960. aastate luulepõlvkonna mõjukamaid ja tuntumaid esindajaid ning üks kõige radikaalsem luuleuuendaja Eestis viimasel neljakümnel aastal. Andres Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks luuletajaks. Tema
Neljas grupp hiina kirjanduses on proosa. Seda peetakse madalaimaks kirjandusliigiks. Ilukirjanduslik proosa on hilisem. Han-dünastia ajal loodi lühijutte imelikest/imelistest asjadest qíguài xioshu (). Need olid hästi lühikesed ning seotud mingi kindla kohaga keegi kuulis kusagil mingist eriskummalisest juhtumisest ja pani selle kirja. Sellest kujunes Tang-dünastia ajal keerulisem ja haritum chuánqí (). Nüüd taheti jätta muljet, et lugu on päriselt aset leidnud. Näiteks Pu Songlingi ,,Libarebased ja kooljad" on Qing- dünastia chuánqí. Mingi dünastia oli suurte narratiivide aeg. Hiina romaan kasvas välja jutuvestmise traditsioonist laatadel ja turgudel tegutsesid jutuvestjad. Nad kõnelesid tavakeeles. Neid lugusid hakati kirja panema, neist tekkisid kogumikud (huàbn; ), millest kasvas välja romaan. Kuulsaimad hiina romaanid on Shi Nai'an'i 14. sajandi romaan ,,Vee piiril"; samuti 14. sajandist Luo Guanzhongi ,,Kolmevalitsus"; 16
annaabi.ee 
