Ei armasta kuiva ja liivast pinnast (Harilik jugapuu, 2011). 3.4. Koht ökosüsteemis Jugapuu marjad on toiduks lindudele (nt rästastele, siidisabadele ja tihastele). Kuna lindude seedetrakti läbivad seemned kiiresti, siis ei ole need lindudele ohtlikud (Vaher, 2008). Loomadele on jugapuu võrsed mürgised. Sellest hoolimata võivad metskitsed jugapuu hekkidele talvel kahjustusi tekitada (Hannust, 2007). Noorte jugapuude elu segavad ka metssead, kes metsa all maad songivad (Vaher, 2008). 3.5. Kasutusalad Jugapuu puit on pruunikaspunane, läikiv ja tihe, küllaltki hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele, mistõttu sobib hästi puuskulptuuride valmistamiseks (Jugapuu, 2011). Sobib treitoodeteks, väärismööbliks, piibukahadeks ja muusikainstrumentideks (Vaher, 2008). Jugapuust on tehtud rehapulki, vibusid, vankriratta kodaraid ning vesiveski vesirataste üleminekuhambaid ja muid tarbeesemeid (Vaher, 2008).
marjad, seemned, loomne toit tõugud, pisiimetajad, raiped, linnumunad. Sigimine: Jooksuaeg novembrist jaanuarini ühes piirkonnas 1-1,5 kuud. Emasloom võib innelda 2x aastas, kui esimene pesakond hukkub. Teine paaritumine kunaiganes. Tiinud 4,5-5kuud, põrsad märtsist maini, põhiliselt aprillis. Keskmiselt 5-8põrsast. Kuldid elavad muidu eraldi, aga jooksuajal ühinevad karjaga. Siis toimuvad kultide vahel vihasesd võitlused ning võitja viljastab kõik karja emased. Probleemid: songivad üles põllumaad Lubatud jahiviisid ja aeg: Pmst aastaringselt. Peamiselt augustis varitsusjaht kaera- ja nisupõldude juures või talvel, kui kasutatakse koera. Lasta ei tohi emiseid. Metskits (Capreolus capreolus) Selts: sõralised Sugukond: hirvlased. Välimus: Sale kiiljas kehakuju. 28-29 kg, õlakõrgus 70-80cm, tüvepikkus 110-130cm. Talvekarvas valge tagumik. Elavad harva üle 10a. Vanematel loomadel on kael rohkem longus, pea vaatab maha. Noorel loomal on pea püsti
orgaanilisi ühendeid. Toitumine peam. kasu, teisele on kooselu neutraalne detriidist või teistest loomadest. (loomad peidus taimestikus, vetikad Migratsioonid peam. horisontaalsed, kinnituvad taimedele ja loomadele nt.). infaunal ka vertikaalselt. Amensalism-ühele kahjulik, teisele · Biotsönoos- kooslus, eri liikidest neutraalne (kalad songivad põhja, taimestik organismide ühendus, millel on sühteliselt ei saa areneda). püsiv aine- ja energiaringe. Biogeotsönoos- · Mutualism- ei saa elada võetakse arvesse ka substraat. Mida teineteiseta (sümbiontsed vetikad keerulisem on süsteem, seda vähem on ainuraksetes, käsnades, rõõneskarbis. temas korrapäratust e. ENTROOPIAT, Protokooperatsioon- kui saavad rohkem aga infot
annaabi.ee 
