Kalju Kangur sündis 25. oktoobril 1925 Vana-Kuustes ja suri 15. jaanuaril 1989 Tartus. Ta oli eesti kirjanik (põhiliselt luuletaja) ja luuletõlkija. Aastatel 1939-1944 õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Tema värsse trükiti esimest korda Postimehes aastal 1943 ja alates 1949 ilmus tema luuletusi pidevalt perioodikas. Tema esimene luulekogu ,,Mööda jalgteid" ilmus aastal 1957. 1959 ilmunud ,,Üksainus rukkipea" oli tema võti Eesti Kirjanike Liitu. Temalt on ilmunud neli sonetikogu, haikusid, lasteraamatuid, luulekogusid, epigrammide kogu ja proosateoseid. Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sh inglise, saksa, soome, läti, leedu, vene ja itaalia keelde. Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanikke (muuhulgas ka Puskinit). Kalju Kangur on pigem keskendunud loodusluulele ja lasteluuletustele. Ta on ka käsitlenud ajaloolisi teemasid ning viljelnud lembeluulet. Kalju Kanguri luuletused on kindlasse stroofi surutud tugeva riimiga. Tema sonetid on
20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Mishima kirjutas oma karjääri kestel 40 romaani, luulet, esseistikat ning kaasaegseid kabuki- ja no-näidendeid. Ta oli kolmel korral esitatud Nobeli preemia laureaadiks. ,,Kuldne tempel", ,,Pärast banketti" Jaapani uus Luule Tanikawa Shuntar (15.12.1921-) Taish ajastu Üks enim loetud luuletaja nii Jaapanis kui ka väljaspool. Esikkogu Nijuuoku koonen no kodoku (kaks miljardit valgusaastat üksindust, 1952) Murdeliseks 1968. aastal ilmunud sonetikogu Tabi (teekogu). Eesti keeles ilmunud valikkogumik Sõnade asjatu flirt. Sõnade asjatu flirt- ''Veri'' mehed naiste veri emakoda kaheldava armastuse valasid sõjas on uue on lauluta viimane verd elu jaoks kadents
kreekakeelsest sõnast, mis tähendab helisema. Hästi nõudlik värsivorm. Eesti keeles kirjutanud Marie Under, Ain Kaalep, Gustav Suits, Johannes Semper. Sonettidega on nõnda, et natuke meenutab dsässmuusika lugu. Kõigepealt antakse teema, mis kaheksandas katrääni reas tipneb. Tertsettides peab lõppema puändiga. Under toob eesti luulesse kõigepealt sensuaalsuse ja seksuaalsuse, isikliku armastuse, ja toob värvi. Mis on valgest kuni leekiva punaseni välja. Selle esimese sonetikogu moto on, läbi teema, on arm elada. Tohutu elutahe, elurõõm. Need on siis komponeeritud nelja aastaaja rütmi. See suur rõõm elada on ka sügisel, talvel, kevadest ja suvest rääkimata. Seal on 50 sonetti, millest kõige tuntumad on ,,Ekstaas", ,,Sinine terrass" ja ,,Sirelite aegu". ,,Ekstaas" joovastus, ülim nauding. Elab niisuguse tundega, et on viimane päev. Soneti teema on elamine maine, see on ülim ekstaas, siis, kui sa elad oma tunnetele vastavalt