ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid, kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses. Enamasti lõppevad tema kangelaslikud teosed ohjeldamatute tantsustseenidega. Selline on ka ,,Appasionata" III lõpp, ent see pole nagu tavaliselt rõõmsalt juubeldav, vaid temas võidutseb sügavaim elutraagika nagu surmatantsus. Sonaat nr. 21 (C-duur, op
Lisaks side- ja lõpupartii *TÖÖTLUS * Vaatleb ,,tegelasi" erinevatest külgedest * Helistikuline mitmekesisus *REPRIIS * Alghelistiku ja teemade naasmine Sonaaditsükkel * 3- või 4-osaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis * 4-osaline tsükkel esineb peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides -kiire--aeglane--menuett/skertso(tantsuline muusika)--kiire * 3-osaline tsükkel esineb peamiselt instrumentaalkontsertides ja sonaatides -kiire--aeglane--kiire Kolm erinevat mõistet!!! *SONAAT- zanr *SONAADIVORM- vorm, ülesehitus *SONAADITSÜKKEL- mitmeosaline tsükkel, mille eimene osa on sonaadivormis Klassikalised zanrid * SONAAT- sonaaditsüklil põhinev 3/4 osaline teos soolopillile klaveri saatel *SÜMFOONIA- sonaaditsüklil põhinev 4-osaline teos sümfooniaorkestrile *INSTRUMENTAALKONTSERT- sonaaditsüklil põhinev 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile
Lisaks side- ja lõpupartii. Töötlus vaatleb teemasid erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus. Repriis alghelistiku ja teemade naasmine. Sonaadivormi kasutatakse sonaaditsükli esimeses osas. SONAADITSÜKKEL 3- või 4-osaline tükkel, mille esimene osa on sonaadivormis 4-osaline tspkkel esineb peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides: kiire-aeglane- menuett/skertso-kiire 3-osaline tsükkel esineb peamiselt instrumnentaalkontsertides ja sonaatides: kiire aeglane-kiire Kolm erinevat mõistet: SONAAT zanr SONAADIVORM vorm SONAADITSÜKKEL mitmeosaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis KLASSIKALISED ZANRID Sonaat sonaaditsüklil põhinev ¾ - osaline teos soolipillile(klaver saatel) Sümfoonia sonaaditsüklil põhinev 4-osalen teos sümfooniaorkestrile Instrumentaalkontsert sonaaditsüklil põhinev 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile
• Helilooja võttis õppust paljudelt kuulsatelt heliloojatelt, nagu näiteks Beethoven ja Schumann. • Johannes Brahmsil on 4 sümfooniat, nendest viimane on kõige täiuslikum. • Talle meeldis kasutada diatoonilise helirea kolmandat ja kuuendat astet. • Brahmsi mälu oli harukordne, ta mängis oma lugusid peast. KLAVERITEOSED • 3 sonaati kuuluvad vahemikku 1852-1853. • Tema sonaatides on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. • Samas on lugudes tunda ka noort mitmepalgelist Brahmsi. • 5 variatsioonitsüklit, 5 ballaadi, 3 rapsoodiat, 27 väiksemat pala. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op. 39, "Ungari tantsud". KAMMERMUUSIKA JAOTUS • Võib eristada kolme perioodi: 1) 1854-1865, mil on kirjutatud suurem osa teoseid. Oli loominguliselt
Viiulikontserdi näol on aga tegemist Sibeliuse loomingu absoluutse lemmikuga minu jaoks. Nagu ,,Saagas", nii ka siin mängisid suurt rolli kontrastid. Esimeses osas (,,Allegro- moderato") oli tunda põhjamaiselt karget kõla, veel kargemat kui Vivaldi ,,Talves". Selliseks tegi tunde viiuli väga huvitav tämber. Jäi lausa mulje, et viiul oli standarditele mittevastavalt häälestatud, sest kõla meenutas kohati Heinrich Biberi ,,Roosikrantsi sonaatides" kuuldut. Palju oli tunda ka mõtlikkust, kuid oli ka barokseid kaunistusi. Nagu näha, siis käib võrdlus ikka ja jälle barokiga, see näitab aga, et minusugusele barokifännile oli, mida kuulata. Sinna hulka ei saa aga lisamata jätta juba mainitud viiuldaja virtuooslikkust. Virtuooslikkus on aga taaskord baroki juurde käiv mõiste. Et selle retsensiooni lugejale ei jääks mulje nagu Sibelius oleks mingi baroki matkija, siis juhiks tähelepanu ühele fraasigrupile, mis sarnanes pea
neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL" KLAVERIMUUSIKA: Beethoven oli andekas ja tuntud pianist, mistõttu on klaveril tähtis koht ka tema loomingus, olulisem kui mistahes teisel pillil. Kõige tähtsama osa Beethoveni klaveriloomingust moodustavad tema 32 klaverisonaati. Neid iseloomustavad julge ja novaatorlik kompositsioon ning tihedad klassikalistest zanripiiridest väljaastumised. Hilisemates sonaatides kasutab Beethoven rohkelt polüfooniavõtteid fuugavormi. Sonaadid olid mõeldud kodus mängimiseks: Beethoveni elu ajal on neid praeguseks teadaolevalt kontserdil esitatud vaid kahel korral, samas kui nende nootide müük oli silmapaistvalt edukas. Sonaatide kõrval on Beethoven klaverile loonud veel variatsioonitsükleid ja väikepalu: bagatelle, prelüüde, rondosid, ühe poloneesi, nokturni ja fantaasia[84] SÜMFOONIAD:
annaabi.ee 
