BEETHOVEN Uuenduslikud jooned Beethoveni klaverisonaatides Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga
klaverikontserti, ühe rondo ja 2 romanssi, 2 sümfooniat, balleti "Prometheus", 43 tantsu, 40 erisugust ansamblit, umbes kakskümmend laulu ning oratooriumi "Kristus Õlimäel". Neis teostes heliseb südamliku tooni kõrval juba hingestatud toon. Tõsisema iseloomu loob instrumentaalmuusikale antud dramaatiline väljendusjõud, mis arendab huumori muusikas irooniani ja muusika seeläbi täiesti uue ilme omandab. Kurtuse traagika väljendub heroilises ja ülevas "Pateetilises sonaadis" ning keerulisi hingeseisundeid ja meeleheidet kujutavas klaverisonaadis "Largo". Ometi lõppevad need üldise rahunemisega ning elujaatava optimismiga. Nooruslikku muretust kajastavad rõõmust särav septett ja Esimene sümfoonia. Ka armastus oli üheks rikkaks inspiratsiooniallikaks. Näiteks on G. Guicciardi'le pühendatud "Kuupaistesonaat", üks suure helilooja populaarseim heliteos üldse, juhindatud just armastusest
Beethovenile teenitult kuulsust on toonud. Emanuel Aloys Förster õpetas kvartettide komponeerimise kunsti. Ühenduses uskumatu töövõimega muutis kogu see omandatud ja läbitöötatud muusikaline kultuur Beethoveni oma ajastu harituimaks muusikuks. Üheksakümnendate aastate keskpaigaks oli temast saanud juba täiesti väljakujunenud helilooja; 1796. aastal söandas ta lõpuks välja anda oma esimesed klaverisonaadid. Selle zanri juurde pöördus ta edaspidi korduvalt tagasi ning 32 sonaadis, mis tervikuna moodustavad kõige väärtuslikuma osa Beethoveni klaveriloomingust, peegeldub kõige täiuslikumalt tema loominguline areng ja ammendamatu leidlikkus suure instrumentaaltsükli kunstiliste võimaluste kasutamisel. Selle arengu tähisteks on kolm kõige populaarsemat sonaati c-moll "Pateetiline", cis-moll "Kuupaistesonaat" ja C-duur "Appasionata". Lüürilis-dramaatilised "Pateetiline" ja "Kuupaistesonaat" on iseloomulikud Beethoveni
annaabi.ee 
