· unisus, keskendumisvõime halvenemine · motoorse reakstiooniaja pikenemine · halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi · mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine · vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine · kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid ("REM-uni" ärkvelolekus) · päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta 9 SOMNABULISM ehk KUUTÕBISUS Somnabulismiks nimetatakse unes kõndimist, mis võib kaasneda unehäirete puhul. Lastel tuleb uneskõndimist ehk kuutõbe enamasti ette 6-12. eluaasta vahel. Magaja tõuseb järsku asemelt, kõnnib magades mõned minutid mööda tuba ringi ja leiab ise tee voodisse. Enamik kuutõbiseid ei liigu väga sageli ja enamasti ei tekita see suurt muret. Kuid mõni kuutõbine liigub ringi igal ööl ja on oht, et ta võib viga saada, kui ta satub
selgeks millised ravimid, toidud ja joogid sisaldavad kofeiini või muid stimuleeriva toimega aineid. 7. Väldi suitsetamist mõned tunnid enne magamist. 8. Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö ärgates öösel (see võib muutuda harjumuseks). 9. Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja magamiseks (vaikus, temperatuur, valgustus). 10. Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu. (Unekliinik 2009) 8. Somnabulism ehk kuutõbisus Somnabulismiks nimetatakse unes kõndimist, mis võib kaasneda unehäirete puhul. Lastel tuleb uneskõndimist ehk kuutõbe enamasti ette 6-12. eluaasta vahel. Magaja tõuseb järsku asemelt, kõnnib magades mõned minutid mööda tuba ringi ja leiab ise tee voodisse. Enamik kuutõbiseid ei liigu väga sageli ja enamasti ei tekita see suurt muret. Kuid mõni kuutõbine liigub ringi igal ööl ja on oht, et ta võib viga saada, kui ta satub
annaabi.ee 
