(regionaliseerumine) : sklerotoom, dermomüotoom (müotoom ja dermatoom) – millised struktuurid neist tekivad (sklerotoomi kõike allosade nimetusi teadma ei pea, kuid hea kui teate milliste struktuuride rakud (nt kõõluste, roiete, selgroolülide jne) pärinevad sklerotoomist). Paraksiaalne mesoderm - paikneb kummalgi pool neuraaltoru, eristatakse segmenteerunud ja segmenteerumata PM; A-P teljel segmenteerunud PM kujuneb somiitideks. Somiit - (somitogenees - somiitide moodustumine) somitogeneesil tekib mesenhümaalsete rakkude vahele perioodiliselt epiteliaalne lõhe, mis jaotab PM segmentideks ehk somiitideks; somitogenees kummalgi pool neuraaltoru on sünkroonne, somiidi formeerumiseks kuluv aeg on täpselt reguleeritud Semiitide regionaliseerumine - somiidi spetsiifilise osa areng oleneb ümbritsevatest signaalidest, mis tulevad epidermiselt, seljakeelikult, neuraaltorult ja mesodermilt Sklerotoom - somiidi osa, millest arenevad roided, selgroolülide
Anterioorsel-posterioorsel teljel segmenteerunud paraksiaalne mesoderm kujuneb somiitideks. Somiidid on tihedad mesenhümaalsete rakkude kogumikud, mida ümbritseb täielikult v osaliselt epiteel. Somiitide moodustumist nimetatakse somitogeneesiks. Somiitide prekursorrakud (somitomeerid) teevad läbi organisatoorsed muutused – välimised rakud adhereeruvad üksteisega (N-kadheriin) ja moodustavad epiteeli (toimub MET) sisemised rakud jäävad mesenhümaalseteks. Somitogeneesil tekib mesenhümaalsete rakkude vahele perioodiliselt epiteliaalne lõhe, mis jaotab paraksiaalse mesodermi segmentideks e somiitideks. (moodustub epiteliaalne somiit). Epiteliaalse lõhe asukoha määravad ephriini retseptor EphA4 anterioorses osas ja ligand ephriin B2 posterioorses osas. Nende valkude toimel toimub rakk-rakk eemaletõukumine. Esimene somiit tekib kõrvavesiikulist tahapoole, järmised somiidid tekivad presomiitilisest mesodermist, mis on segmenteerumata,
annaabi.ee 
