Hahk Merit Visnapuu 5.a klass Välimus Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ning emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partidega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks. Eluviis Pesakonnad hoiduvad kaugele merele ja koonduvad mõnikord ühisperedeks, kus võib olla 40 ja enam poega. Isaslinnud koonduvad juuniks kaugetele pankatele sulgima. Toitumine Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3-4 meetri sügavusel merepõhjas. Haha põhitoiduks on limused, eriti rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik. Paljunemine Maiesimeses pooles on pesas 3-8 rohekat muna. Pojad kooruvad alates mai keskpaigast ja saavad lennu võimeliseks juulis-augustis. Kes/mis ohustab hahki? Hahi põhi vaenlasteks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toitub enamik suuri kajakaid just haha poegadest. Üks haha poeg on just paras suutäis, et ...
Hanelised Anseriformes rabahani Anser fabalis, suur-laukhani Anser albifrons, hallhani Anser anser, kanada lagle Branta canadensis, valgepõsk-lagle Branta leucopsis, viupart Anas penelope, rääkspart Anas strepera, piilpart Anas crecca, sinikael-part Anas platyrhynchos, soopart Anas acuta, rägapart Anas querquedula, luitsnokk-part Anas clypeata, punapea-vart Aythya ferina, tuttvart Aythya fuligula, merivart Aythya marila, hahk Somateria mollissima, aul Clangula hyemalis, mustvaeras Melanitta nigra, tõmmuvaeras Melanitta fusca, sõtkas Bucephala clangula. Looduskaitse all: väikeluik Cygnus columbianus, laululuik Cygnus cygnus, väike-laukhani Anser erythropus Kanalised Galliformes laanepüü Bonasa bonasia, nurmkana Perdix perdix, faasan Phasianus colchicus. Looduskaitse all: rabapüü Lagopus lagopus, metsis Tetrao urogallus Kurvitsalised tikutaja Gallinago gallinago, metskurvits Scolopax rusticola, naerukajaks
LÄÄNEMERE LINNUSTIK Seotus merega on erinevatel linnuliikidel erinev. Ookeanilised linnuliigid: veedavad peaaegu kogu oma elu avamerel, tulles ainult pesitsusperioodiks väikestele meresaartele. Teised linnuliigid on valinud elupaigaks rannikuala. Esineb ka linde, kes pesitsevad sisemaal, kuid väljaspool seda aega tegutsevad ainult merel või rannikul. MERELINNUD kunagi ei pesitse sisemaal kunagi( kui siis haruharva või täiesti juhuslikult) 1. HAHK ( somateria mollissima)peaaegu hanesuurune lind.Sulestik emastel pruun, tumedamate vöötide ja tähnidega. Isaste sulestik onpesitsusajal üsna kirev- musta ja valgekirju, helerohelise laiguga kuklal ja pea küljel ning kreemika pugualaga. Läänemerel laialt levinud. Pesitsuspaigana eelistab väikseid kaljusaarekesi ja lamedat kaljurannikut. On hea ujuja, võib sukelduda 10 m sügavusele. Talvitub mere lõunaosas, ei lenda ära. Sööb limuskeid, rannakarpe
annaabi.ee 
