Iseloomulik on pikk kandeaeg. Suurem pea ja pikemad kõrvad kui hobusel. Ka pikem lande osa. Kere laudjas on luippu. Kabjad on kitsamad, ka kõrged ning värvuselt hallid raudja vöödiga. Nad ei hirnu, ega pruuska, kuid on vastupidavamad. 1. Kodueesel E. asinus tuntud veoloom. Aafrikas, Vahemeremaades, Kesk-Ameerikas. Kodustatud 4000 aastat tagasi. Euroopas oli Hispaania maades ja teisel reisil viidi ka Ameerikasse 2. Somaali ulukeesel Equus asinus somaliensis 3. Nuubia ulukeesel Equus asinus africanus Eeslikud Equus Hemionus kiltmaades. Lühikesed kõrvad, laiad madalad kabjad(vastupidi eeslitele). Kollakas valge värvus. Levinud väga laial alal. 1. Kulaan Equus hemionus hemionus (rohkem hobuse kui eesli moodi, kerge keha, pikad ja kuivad jäsemed, kabjad vahepealsed, arendab suurt kiirust kuni 85km/h (kiiremini kui hobune!) 2. Kiang Equus hemionus kiang kõige suurem : 130-140 cm
Sebrad (E. (Equus) hemionus) hippotigris) 1. Koduhobune (E 1. Kodueesel (E 1. Kulaan (dzigetai) 1. Grevi sebra (E h caballus) asinus) (E h hemionus9 grevyi) 2. Przevalski 2. Somaali 2. Kiang (E h 2. Mägisebra (E h hobune (E ulukeesel (E a kiang) zebra) przewalskii) somaliensis) 63 KALAKASVATUSE ERIALA 3. Tarpan (E c 3. Nuubia ulukeesel 3. Onager (E h 3. Savannisebra (E h gmelini) (E a africanus) onager) burchelli) 4. Kvaga (E h guagga) (välja