kõik kenam. Sõprusevajadus tegi mälus "parandusi". Pärast lütseumit vendlus ainult tugevnes. 9 Puskini eluajal avaldamata jäänud luuletus "Siberisse" tegi ringi peale kõikidele dekabristide sunnitööpaikadele ja sai tuntuks kaugel mujalgi, kuid "uhkest kannatlikkusest" rääkivat rida mõistsid täielikult ainult lütseistid. Kõige heasoovlikumadki sõbrad ei saanud meenutamata jätta Puskini kerget haavatavust. Solvumisele järgnes tihti ninakas ja väljakutsuv käitumine. Pustsin on meenutanud: "Puskin oli algusest peale kergesti ärrituv ja sellepärast ei äratanud üldist sümpaatiat. Mõnikord pani ta end oma kohatute naljadega või piinlike teravuste ütlemisega täbarasse olukorda, ega osanud sealt enam välja tulla. Mõnda tühist päevajuhtumit arutades oli näha, kuidas ta pidas oma hellatundelisuses liiga tähtsaks igasugust tühja-tähja, ja see tegi talle muret. Kodus peeti
siseheitlust. Pärast otsuse tegemist ei jäta kahtlused teda maha. Legendi järgi kahetses ta juba 3 päeva pärast pärast lepingu sõlmimist, Rutebeufi järgi aga 7 aastat naudib Teofilis on õnne ja siis alles hakkab kahetsema. Rutebeuf heitis kõrvale terve selle loo alguse. Ta alustab sellest hetkest, kui Teofilis on hädas ja mõtleb saatanaga lepingusõlmimisest. Selgelt välja toodud inimesega toimuv protsess. Teofili langemini toimus tänu solvumisele (Rutebeufi järgi), ja solvus jumala peale. Põrguhirm kaalub üles hirmu karistuse ees. Hiljem sellist tooni enam ei kohta, järgnevad miraaklid on palju eflektilisemad, tungib palju kurtioossuse elemente miraaklisse. Hilisemad miraaklid üritavad rahvast lõbustada, Rutebeuf aga kindlalt määratlenud piirid. Rutebeuf ei muuda saatanat koomiliseks, tema saatan on hirmuäratav oma võimuga inimese üle ja pole farsitegelane. 13.sajandisse jääb aind üks miraaklitekst. Miraakel Theofilist
annaabi.ee 
