kuna räägitakse enda vanemaga, kes on neid kasvatanud ja hoolitsenud nende eest. Ka mängib suurt rolli suhtlustasandi valimisel suhtluses osaleva(te) inimes(t)e suhtlustasand. Kui kaassuhtljea on lapsetasandil siis peaks vastane olema, vastupidiselt lapsele, lapsevanema rollis. Vastupidisel juhul ei pruugiks suhtlus kaugele jõuda, sest nagu lastel kombeks on lollitada ja solvuda, ei oleks mõlema osapoole solvudes suhtlemisest mingit kasu, ega tulemust. Suhtlemine tundub küll lihtne tegevus, informatsiooni vahetus kahe või enama inimese vahel, kuid tegelikult kõik see, mis mõjutab suhtlemist ja mida tuleks suheldes jälgida, et olla hea vestluskaaslane, on väga palju ja need kõik mängivad suurt rolli. Suheldes parim kaaslane peaks minu arvates olema tolerantne, kehtestav, mõistev, selgesõnaline ja kehakeelelt avatud, mitte suletud ja napisõnaline.
,,Võrratu hommik, mis oleks mu peaaegu ära lämmatanud, kui mingi paks neeger hüppab peale," vastas kerda. ,,Hahaa, ole vait orav, lähme sööma," ütlesin talle. Panin ka Kõssile söögi ette ning hakkasime sööma. Ma tegin omale juustu röstsaia ja Kerda sõi singivõileiba. Kui söödud saime, läksime kooli. Seal tuli mulle vastu Katri: ,,Noh, sa uue sõbranna ja poisi saanud, fain siis, et minud ära unuastaid" ja läks solvudes minema. Hiljem mul ei õnnestunudki Katriga kontakti saada. Ta oli solvunud, et ma Kerdaga koos olin ja temaga polnud. Ise ta ju ei tahtnud tulla minu poole. Katriga läksimegi tülli ja ma hakkasin jälle rohkem Kerdaga suhtlema. Kerdaga koos oldud aeg oli väga pöörane ja lõbus. Vanemad tulid pühapäeva hommikul Pariisist tagasi. Ma rääkisin toimunust emale ka ja ta oli õnnelik, et ma otsustasin ikkagi Randoga suhelda. Randoga olime koos kaks kuud, kuni saime aru, et