Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) STROOF V 145 Kui su jutt käib ikka targu, kui lühidaks laia loo kokku tõmbad, siis inimestelgi raskem laita ju sind. Ülemäär tüütav lootust erka tuimaks töntsitab. 150 Ning eks kodanikkude meel ju vargsi ka teiste kiitmist kuulvana saa kadedaks. Ükstakõik kaastunde tulv on solvavam. Head ära käest lase eal! Hoia õiget tüüri sa pealikutöös ning 155 keelt aga tõealasil pinni järjest! "Kreeka kirjanduse antoloogia" "antiigileksikon"
Sellist valetamisviisi ma tegelikult ei poolda üldse. Mina arvan, et osa inimestest ilusatavad tõde, sest neile ei meeldi teisele haiget teha, kuid leidub ka neid, kes ütlevad alati välja, mida nad arvavad, ning neid ei huvitagi teiste inimeste tunded. Ja on ka inimsesi, kellele meeldib, kui neile tõde otse näkku öeldakse. Ma ei usu, et ma oleksin üks nendest, keegi teglikult polegi mulle nii otse midagi halba öelnud, aga seljataga küll, kuid see on veelgi halvem ja solvavam kui otseütlemine. Kas siis kibe tõde või ilus vale? Öeldakse, et alati on parem rääkida tõtt, kui valetada ,sest valel on lühikesed jalad ja see on tõsi, kuid tõde võib olla ka nii valus, et vahel on parem seda natukene pehmendada. Valetamine võib olla voorus mõnel juhul, mitte kogu aeg, ainult siis, kui seda on tõesti vaja, näiteks kui kellegi hea nimi või elu on ohus.
aga võimalik, kogu ideid ka laste hulgast ning kasutades fantaasiat ja kogemusi, paku neid uuesti välja. See annab lastele kindlust, et nad suudavad ja võivad ise midagi otsustada. 5. Töötades koos teiste kasvatajatega austa nende oskusi ning võimeid ja haara kinni igast võimalusest nendelt midagi õppida; samal ajal jaga oma teadmisi ja oskusi. Meil kõigil on omad nõrkused, kuid koos saab kõigest üle. 6. Mõtle, enne kui hakkad kedagi halvustama. Lapsele on kõige solvavam väljanaermine, alavääristamine see on keelatud. Lubamatu on kasvataja taktitu käitumine ja pidev negatiivne kriitika. 7. Iga laps on omaette isiksus, teda tuleb austada. 8. Nii palju kui võimalik, lähene lastele individuaalselt, arvestades nende indivi- duaalseid iseärasusi, temperamenti jne. 9. Arvesta laste ealiste iseärasustega: kainik, noorem kooliiga, vanem kooliiga. 10. Jälgi, et keegi ei tunneks ennast tõrjutuna, ebasoosingus olijana. 120 LASTE TUNNUSJOONED
annaabi.ee 
