) Metsatukas, kus nad Sganarelle'iga endid peidavad toob viimane kuuldavale hädahüüdeid, sel ajal kui don Juan üht möödaminevat kerjust mõnitab. Veidi aega hiljem tormab ta aga appi rüütlile, keda ründavad kolm varast. Selgub, et on tegemist donja Elvira venna, don Carlosega. Saabub ka ülejäänud jälitajate grupp, eesotsas don Alonsoga, Elvira teise vennaga, kes kavatseb kohe õe eest kätte maksma hakata. Don Carlos seda siiski ei luba, jättes ühe päeva perekonna au solvajale põgenemiseks. Üksi jäädes märkavad don Juan ja Sganarelle puude vahelt Komtuuri kuju, kelle don Juan kuus kuud varem oli duellil surmanud. Viimane kutsub Komtuuri õhtusöögile; üllatuseks noogutab kuju vastuseks peaga. (III vaatus.) Õhtusööki ei õnnestu don Juanil kuidagi nautida, sest algul segab teda hr Dimanche, kelle don Juan komplimentidega minema saadab, seejärel don Luis, don Juani isa, kes tüli tekitab, ja lõpuks donja
ebaadekvaatne tõlgendamine, vastusest lahtiütlemine või selle hajutamine, ohvri süüdistamine või dehumaniseerimine. Julian Bernard Rotteri sotsiaalkognitiivse õppimise teooria. Käitumispotentsiaal. Käitumispotentsiaal on Rotteri järgi käitumise tõenäosus ,mis kujuneb välja mingis olukorras sõltuvalt ühest või mitmest kinnistajast. Ootused Rotteri järgi on ootuse sisuks uskumus sellesse,et subjekti kindlale käitumisviisile(nt solvajale välkkiirelt vastamisele) järgneb kindlat laadi kinnistus.Vahel kogutakse ootuses kindel olemiseks(eeldatava ootuse kujundamiseks ) täiendavat infot.Rotteri järgi on ,,ootuse mõõdupuul"suur hulk astmeid nullist kuni saja protsendini.Eelootustega võib seletada ,miks meile meeldivad tuttavad meloodiad,vanad sõbrad,nostalgilised paigad jne.Meil on nende suhtes kujunenud positiivsed ootused
tähendab suhete korraldamist teise osapoolega. Lepitus järgneb andestamisele, kuid andestamine ei eelda lepitust. Andestamine on protsess. Ei saa andestada kiiresti ja kergelt. Andestamine on nagu lein mis tuleb läbi elada. Eristatakse andestusprotsessi viit astet: 1. negatiivsete tunnete aktsepteerimine. 2. loobumine vastamata suhtlusnõuetest. 3. solvajasse suhtumise muutmine 4. empaatia areng. 5. uue loo loomine Andestajal tuleb kõigepealt endaga hakkama saada ja loobuda solvajale esitatavatest nõuetest. Andestamise käigus vabaneb inimene teise osapoole ja sündmuste kontrollist. Konflikti lahendamise jaoks on olulised nii andestamine kui lepitus. Mõlemad on rasked, nii andeksandmine kui ka andestuse vastuvõtmine, sest ego peab end mõlemal juhul koolutama. 13 3. KONFLIKTI PSÜHHOLOOGILISED PÕHJUSED 3.1 Võimuvõitlus
annaabi.ee 
