teeb Neeme V-le kuuluvas talus koik kevadised pollutood talle kuuluvate pollutooriistadega temale sobival ajal. Koigi tehtud toode eest lubas Neeme V. maksta Olavi K-le 960 eurot hiljemalt 20. juuniks. Kas Olavil oli toolepinguline suhe voi tooettevotu suhe? Lahendus: Tooettevotja kohustub tegema tellija ulesandel kindlaksmaaratud too kas tellija voi omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud too vastu votma ja selle eest tasuma. Seega on toode tegija tellijast soltumatu, pooled lepivad kokku peamiselt vaid selles, milline too tuleb teha, milliseks tahtajaks see valmis peab olema ja milline on kvaliteetse too eest makstav summa. tegemist tooettevotu suhtega. 3. AS solmis lepingu Ats K-ga selle kohta, et viimane teeb katusekattetoid kolme kuu jooksul AS-i ehitusobjektil Kogalomis, kusjuures lepingus oli uhe kuu tasuks maaratud 1000 eurot netos. Lepingut nimetati tahtajaliseks toolepinguks ja selles oli maaratud Ats K. toopaeva ja nadala pikkus. Ats K
Elektrivool vedelikes ? Vedelikus on laengukandjateks ioonid. ? Elektrit juhtiv vedelik on elektroluudi lahus. Elektroluut: keemiline uhend, mille molekulide lagunemisel tekivad erimargilised ioonid. ? Levinuim kasutusvaldkond: akud, patareid. Elektrivool gaasides ? Gaasis on laengukandjateks ioonid. ? Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse. ? Soltuv gaaslahendus: elektrivoolu alalhoidmiseks tuleb gaasi pidevalt ioniseerida. ? Soltumatu gaaslahendus: ei vaja ionisaatorit, toimub porkeionisatsioon. ? Porkeionisatsioon: laengukandjad omandavad elektrivaljas energia, millest piisab porgetel nende ioniseerimiseks. MAGNETISM. ELEKTROMAGNETILINE INDUKSIOON Liikuvate laetud kehade vahel mojuvad magnetjoud. Magnetvalja joujooned on kinnised koverad, mis valjuvad pohjapooluselt ja sisenevad lounapoolusele, st magnetvali on poorisvali. Ainete jagunemine magnetiliste omaduste jargi:
CUU, CUA ja CUG jne. 2. Pidevus. Polunukleotiidahelas ei ole koodonid uksteisest mingil viisil eraldatud, vaid jargnevad vahetult uksteisele. Puuduvad «tekstisisesed kirjavahemargid». Uhe nukleotiidi valjalangemise korral koodonist loetakse koodonisse jargneva tripleti esimene nukleotiid, mille tagajarjel muutub kogu informatsioon. 3. Kattumatus. Iga nukleotiid kuulub ainult uhte koodonisse. Kattumatusest tuleneb asjaolu, et aminohapete jarjestus polupeptiidahelas on uksteisest soltumatu. 4. Kolineaarsus. Koodonite jarjestus mRNA-s ja aminohappejaakide jarjestus polupeptiidahelas on lineaarselt korvutatavad. Naiteks mRNA-s on nukleotiidide jarjestus jargmine: CUCUUUAUG siis polupeptiidahelas on aminohapped jarjestatud vastavalt leutsiin (CUC)fenuulalaniin (UUU)-metioniin (AUG) jne. 5. Terminaatorkoodonid. Nende koodonite funktsiooniks on polupeptiidahela sunteesi lopetamine ja ahela vabastamine ribosoomilt. Need koodonid ei maara uhegi aminohappe
annaabi.ee 
