laineformalismile tuleks lisada . Kui lained levivad samas suunas, asendab tuiklemistest tuntud perioodilist maksimumi ruumis laine levimiskiirusega liikuv lainepakett - jada suurema amplituudiga võnkumisi. Juhul, kui lained ei levi samas suunas, muutub pildi matemaatiline kirjeldamine keeruliseks. Sõltuvalt lähtetingimustest võib lainepakett seista paigal, liikuda koos ühe või teise lainega või koguni mingis kolmandas suunas. Sellist hulkuvat lainet nimetatakse solitoniks ja tema kohta on kirjutatud üsna palju raamatuid. Üheks lihtsamaks(?) juhtumiks on, kui lainete levimiskiirus sõltub nende sagedusest. Seda juhtub keskkondades, mis koosnevad omavõnkesagedusi omavatest osakestest - nn ostsillaatoritest. Sellisel juhul kulgeb soliton laine levimiskiirusest (faasikiirusest) erineva kiirusega, mida nimetatakse rühmakiiruseks. 17. Peegeldumis- ja murdumisseaduse tuletamine Fermat' printsiibist. Lauale langeva valgusvoo arvutamine. Fermat' printsiip
laineformalismile tuleks lisada . Kui lained levivad samas suunas, asendab tuiklemistest tuntud perioodilist maksimumi ruumis laine levimiskiirusega liikuv lainepakett - jada suurema amplituudiga võnkumisi. Juhul, kui lained ei levi samas suunas, muutub pildi matemaatiline kirjeldamine keeruliseks. Sõltuvalt lähtetingimustest võib lainepakett seista paigal, liikuda koos ühe või teise lainega või koguni mingis kolmandas suunas. Sellist hulkuvat lainet nimetatakse solitoniks ja tema kohta on kirjutatud üsna palju raamatuid. Üheks lihtsamaks(?) juhtumiks on, kui lainete levimiskiirus sõltub nende sagedusest. Seda juhtub keskkondades, mis koosnevad omavõnkesagedusi omavatest osakestest - nn ostsillaatoritest. Sellisel juhul kulgeb soliton laine levimiskiirusest (faasikiirusest) erineva kiirusega, mida nimetatakse rühmakiiruseks. 17. Peegeldumis- ja murdumisseaduse tuletamine Fermat' printsiibist. Lauale langeva valgusvoo arvutamine. Fermat' printsiip