Välisärritustele reageerivad kiud väliskõrvast on põlvikganglioni (ganglion geniculi) neuronite perifeersed jätked. Maitsmiskiudude neuronid saavad alguse põlvikganglionist. Nende neuronite perifeersed jätked jõuavad kahe-kolmandikuni keele esiosa maitsmispungadest; keskmised jätked sisenevad ajutüvesse koos n. intermediusega ja viivad info koos keelealusenärvi (keele tagumiselt kolmandikult) ja uitnärvi (epiglotise piirkonnast) kiududega nucleus tractus solitariuse maitsmisosa neuronitele. Sensoorsed ja maitsmiskiud koos vistseraalse- motoorse komponendiga moodustavad eraldiseisva lateraalse näonärvi juure-nervus intermediuse (Wrisbergi närv) (Adel jt 1998:163). 1.2 Motoorsed komponendid Nägemisnärvis on kahte tüüpi motoorseid kiude: somaatilisi ja sekretomotoorseid kiude. Somaatilised motoorsed kiud innerveerivad miimilisi lihaseid (koos platysma´ga), suupõhjalihaseid (m. stylohyoideus, m. digastricus´e tagumine kõht), m. levator veli
hemoglobiiniga(11% kogu hulgast) plasmavalkudega u 1% ja ka vesinikarbonaadina vereplasmas( kõige rohkemja erütrotsüütides, väga vähe ka dissotseerumata süsihappena Respiratoorsed neuronid (hingamiskeskus) asuvad ajutüves ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides, kusjuures ühtse keskuse asemel eristuvad inspiratoorsete ja ekspiratoorsete neuronite paikmed. Inspiratoorsed neuronid on dorsaalse rühmana tractus solitariuse tuumapiirkonnas, ventraalse rühmana nucleus ambiguuse piirkonnas ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides (C 1-2). Ekspiratoorsed neuronid asuvad nucleus ambiguuse piirkonnas inspiratoorsete neuronite vahel ja veel nucleus retrofacialise juures. Neile neuronitele alluvad hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid seljaaju C4-7 ja Th1-7 segmentide eessarvedes. Hingamistsü klis eristub kolm faasi, mille vaheldumist reguleerivad kuus aktiivsuselt (erutusmustrilt) eri tüüpi neuroniklassi
annaabi.ee 
