orkestrile 1862: "Rahvuste hümn" ("Inno delle nazioni") kantaat kõrgele häälele, koorile ja orkestrile 1874: "Reekviem" ("Messa da Requiem") neljale solistile, koorile ja orkestrile 1880: "Pater noster" viiehäälsele koorile 1880: "Ave Maria" sopranile ja keelpillidele 1898: "Neli vaimulikku laulu" Kammerteosed 1838: "Kuus romanssi" häälele ja klaverile: "Non t'accostare all'urna", "More, Elisa, lostanco poeta", "In solitaria stanza", "Nell' orror di notte oscura", "Perduta ho la pace" ja "Deh, pietoso, oh Addolorata" 1839: "Pagendatu" ("L'esule"), ballaad bassile ja klaverile 1839: "Ahvatlus" ("La seduzione"), ballaad bassile ja klaverile 1839: "Nokturn" ("Notturno") sopranile, tenorile ja bassile obligatoorse flöödi saatel 1845: "Album", kuus romanssi häälele ja klaverile: "Loojumine" ("Il Tramonto"), "Mustlane" ("La Zingara"), "Ühele tähele" ("Ad una
kuus üksteise üle võidutsevat triumfi. Selle teosega tegeles kirjanik surmani, kuid suri enne selle valmimist. Oma suurteoseks pidas Petrarca ladinakeelset eepost ,,Africa" (1342), mille teemaks on roomlaste võit Kartaago üle. Kirjanik on loonud ka ladinakeelset luulet, nagu 12 ekloogi üldpealkirjaga ,,Karjaselaul" (,,Bucolicum carmen", lõpetatud pärast a. 1356). Petrarca filosoofilistest teostest olgu märgitud ,,Üksildasest elust" (,,De vita solitaria"), mis ülistab eemaletõmbumist elukärast raamatute maailma. ,,Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse puhuks" (,,De remediis utrisque fortunae") on mõeldud lohutusraamatuna. ,,Maailmapõlgusest" (,,De contemptu mündi", 1343) on autori pihtimus dialoogi näol kirikuisa Augustinuse ja autori vahel maise armastuse teemal. Ajaloolised teosed nagu ,,Kuulsaist meestest" (,,De viris illustribus", 1333), milles on esitatud mitme antiikse tegelase elulood (Makedoonia Aleksander, Pyrrhos, Hannibal jt
annaabi.ee 
