1.veebruaril 1919 alanud istungitel kritiseeriti teravalt valitsusametnike omavoli, sõjaväelaste sekkumist tsiviilellu, omavalitsuste õiguste piiramist ja liiga karmi karistuspoliitikat ning nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Kuna Maanõukogus kõlanud kriitika väljendas usalduskriisi, siis esitas valitsus tagasiastumisavalduse ning valitsuse avaldusega solidariseerus ka ülemjuhataja. Toimunud usaldushääletusel saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Ümber kujundati hoopiski kriitikat toetanud Maanõukogu juhatus. Valitsuse tegevuse vaagimine Maanõukogus, valitsuse tagasiastumisavaldus ning kriisi lõpetanud usaldushääletus tõestavad üheselt, et Asutava Kogu valimiste eel lähtuti Eestis vähemalt ühest parlamentaarse riigikorra põhiprintsiibist valitsuskabineti poliitilisest vastutusest parlamendi ees. Teise põhimõtte võimude
1.veebruaril 1919 alanud istungitel kritiseeriti teravalt valitsusametnike omavoli, sõjaväelaste sekkumist tsiviilellu, omavalitsuste õiguste piiramist ja liiga karmi karistuspoliitikat ning nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Kuna Maanõukogus kõlanud kriitika väljendas usalduskriisi, siis esitas valitsus tagasiastumisavalduse ning valitsuse avaldusega solidariseerus ka ülemjuhataja. Toimunud usaldushääletusel saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Ümber kujundati hoopiski kriitikat toetanud Maanõukogu juhatus. Valitsuse tegevuse vaagimine Maanõukogus, valitsuse tagasiastumisavaldus ning kriisi lõpetanud usaldushääletus tõestavad üheselt, et Asutava Kogu valimiste eel lähtuti Eestis vähemalt ühest parlamentaarse riigikorra põhiprintsiibist – valitsuskabineti poliitilisest vastutusest parlamendi ees
annaabi.ee 
