K. Päts, kelle vaated olid radikaalsemad. Eesti poliitika voolud sajandi alguses · Sotsiaaldemokraatia esindajaks Mihkel Martna. Kutsus üles sotsiaalsele õiglusele, astus välja rahvusliku, seisusliku ja majandusliku rõhumise ning eraomanduse vastu, kutsus üles looma õiglasemat, sotsialistlikku ühiskonda 1905.a. revolutsioon Eestis · Algus 12.jaan, tööliste solidaarsusstreik 9.jaan toimunud Verise Pühapäeva järel. · 1905.a. pidev streikide jada · Peeti sadu rahvakoosolekuid · koostati ja saadeti ära hulgaliselt palve-ja märgukirju · toimus kokkupõrkeid politsei ning sõduritega 1905.a. revolutsioon Eestis Uudiste programm - kõige radikaalsem. · Vajalikuks peeti ülemaalise rahvaesindusorgani valimist · meestele ja naistele võrdse valimisõiguse andmist · ulatuslikku autonoomiat mittevene piirkondadele 1905.a
Raskuspunktistreik: streigitakse ettevõttele olulises töölõigus Kaitsestreik: streigitakse töö- või sotsiaaltingimuste halvendamise vastu; Hoiatusstreik: streik kestab vaid pool kuni kaks tundi; Toetusstreik: streik, mida korraldatakse solidaarsusest, et toetada mingi teise töötajategrupi streiki ja nende nõudmiseid. Protestistreik: piiratud streik mingi konkreetse sündmuse vastu; Bummelstreik: streik, kus töödatakse palju aeglasemalt kui tavaliselt; Solidaarsusstreik: töövõtjad teistest majandusharudest või ettevõtetest streigivad teiste töövõtjate toetuseks; Must streik (ka iseseisev streik): streik toimub ilma ametiühingu organiseerimata; Poliitiline streik: streigitakse mingi poliitilise eesmärgi pärast. Istumisstreik: streikijad jäävad töökohtadele kuid ei tee midagi. Istumisstreiki võib ka mingis üldises ruumis või õues kollektiivse istumisena teha;
kollektiivlepingu, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused. Arenenud riikides esindavad töötajaid neil läbirääkimistel ja ka üldse tööandjate ees ametiühingud. Töötajate huvide kaitsmiseks kasutavad ametiühingud mitmesuguseid mõjutusvahendeid, millest tuntum on streik. On mitmesuguseid streigi liike: 1. Hoiatusstreik- töö katkestatakse mõneks minutiks või tunniks 2. Solidaarsusstreik- streigitakse solidaarselt mingi teise ettevõttes, majandusharus või riigis sterikivate töötajatega 3. Pikaajaline streik- võib kesta nädalaid kuid 4. Üldstreik- kui kõik töötajad teatud piirkonnas või riigis katkestavad töö Sterigiga sarnane lokaut- on samuti töö katkestamine, kuid töötamast keeldub ettevõtte administratsioon. Selline keeldumine toob kaasa tavaliselt olukorra, et ka töötajad ei saa tööd teha.
ainuvõim, parlamenti polnud. Õigusi ja vabadusi nt õigust ühineda, pidada koosolekuid polnud. 3. rahvuslik rõhumine puudutab eeskätt Venemaa äärealasid. Nt ka Eestis, üheltpoolt venestamine, teiseltpoolt baltisakslased. Ajend 1905. Aasta revolutsiooniks oli VERINE PÜHAPÄEV. Leidis aset Peterburis, kus tsaarirahvas läks esitama palvet tsaarile, avati tuli rahva pihta. See tõi kaasa streigi üle kogu Venemaa. Solidaarsusstreik- töölised, üliõpilased, sõdurid. Majanduslikud nõudmised olid algul, edaspidi ka poliitilised nõudmised. Toimus ka Eestis- nõudmised ajalehtedes nt Teatajas. Oktoobris algas üle-Venemaaline üldstreik. Selle ajal kogunevad ka Tln töölised ja panid kirja oma nõudmised: · Tuleb kutsuda kokku rahva esinduskogu- parlament · Sõjavägi kutsutakse tänavalt ära · Töölisperedele abi 16. oktoober toimus nõudmiste toetuseks rongkäik Uuel Turul Tlns. Osales ~40 000 in. ei
annaabi.ee 
