Kolm suurt jõudu Venemaa (Nõukogude Liit), Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia kehtestasid Poolale uued piirid ning andsid kommunistliku Nõukogude Venemaa mõju alla. Piiride muutmine sundis miljoneid poolakaid idaaladelt lääne poole kolima. See oli ligi pool sajandit enne kommunistliku reziimi kokkuvarisemist Poolas. Viimast soodustasid mitmed tegurid. Kaks kõige tähtsamat olid sotsiaalne liikumine, mida tuntakse Solidaarsusena, ja poolakast paavsti Johannes Paulus II mõju. (Kadziolka, Wojciechowski 2004: 6-9) 1.3 Poola Vabariigi loodus Kliima Poolas on enamasti mõõdukas. Põhjas ja läänes on see ookeaniline ning muutub tasapisi soojemaks lõuna ja idaosas. Suved on tavaliselt soojad, keskmine temperatuur on vahemikus +17 kuni +20 kraadi Celsiusel. Talvel on temperatuur vahemikus +3 kuni -6 kraadi. Sademeid on läbi aasta, eriti idaosas. Kõige soojem piirkond Poolas on Alam-
summa. Georg Simmel vastandub väitega, et ühiskonna mõistel on mõte vaid siis, kui see ei piirdu ainult indiviidide summaga. 9.3.1. Positivism ühiskond ei ole indiviidide summa, vaid on neist eraldiseisev, eksisteerib iseseisvalt. Marx oluline ühiskonnas majanduslikud suhted, väljendub indiviidide omavaheliste suhete ja seoste summana. Durkheim ühiskond väljendub indiviidi väliste, kollektiivsete nägemuste, tunnete, uskumuste ja kollektiivse solidaarsusena. 19.sajandil kui sotsioloogiat konstrueeriti, siis sõnastati, et sotsioloogia uurib ühiskonda, mida mõtestati omakorda kui looduslikku suletud süsteemi, mis koosneb biopsühholoogilistest indiviididest. Sellise ,,loodusliku" süsteemi kirjeldamiseks tuletati kolm reeglit: 1. ühiskonnal peab olema geograafiline territoorium 2. ühiskonnal peab olema rassiline kuuluvus 3. ühiskond eksisteerib siis, kui inimesed on sotsiaalse grupi (perekond, küla, riik
annaabi.ee 
