Seetõttu paigutati ta esmalt eubakterite hulka kuuluvate mükoplasmade hulka. Kuulub aga eurüarhede hulka. Thermoplasma · Tema Topt on 55 oC ja pH opt on 2.0. Happelist keskkonda vajab ka membraani stabiliseerimiseks. · Kaua aega oli teada kaks liiki: Thermoplasma acidophilum ja T. volcanicum. T. acidophilum isoleeriti isekuumenenud kivisöe aherainest. Seal on püriiti ja orgaanikat. T. volcanicumi looduslikuks esinemiskohaks on solfataarid. Rakud on väga varieeruva kujuga: ühes ja samas kultuuris esinevad filamentsed, ketasjad, mügarakujulised ja kokitaolised rakud. Emarakkudel on sageli pungad. Kuigi rakukesta ei ole, on rakkudel viburid. Thermoplasma on mikroaerofiil, kes oksüdeerib orgaanilisi aineid (aminohapped, suhkrud) hapnikuga, kuid ta saab ka väävliga hingata. · Thermoplasma liikidel on membraanides omapärased glükolipiidid
hästi seeditavad ja freesitavad ning peeneteralisuse puhul suurepärane skulptuurimaterjal. Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagil eriti suur tähtsus keemiatööstuses. Tihti on väidetud, et aktiivsete maismaavulkaanide nõlvadel ja kraatrites on vähe kaevandamisväärseid maagimaardlaid. Samal ajal tuleb aga ikka ja jälle konstateerida, et nüüdisaegsete vulkaanide fumaroolid, solfataarid ja kuumaveeallikad sisaldavad sageli rikkalikult paljusid maagimaardlatele iseloomulikke metalliühendeid. Näiteks leiti Alaska poolsaarel Kümne Tuhande Auru Orus rohkesti metalliühendeid, sealhulgas magnetiiti, püriiti, galeniiti, sfaleriiti ja molübdeniiti, mis olid sadenenud poorsetesse kivimitesse. El Laco lähedal, nüüdisaegse aktiivse vulkanismi piirkonnas Põhja-Tsiilis, peaaegu 5000 m kõrgusel avastati ulatuslikud happelise (datsiitse) tufi ja laavaga
annaabi.ee 
