Kelvin saab aru, et see pole õige ja saadab naise kosmosesse minema. Naine küll võitleb ja ei taha lahkuda. Mõne aja pärast on ta tagasi uuel kujul. Mees lepib sellega ja hakkab naist uuesti armastama. Lugu muutub veelgi keerulisemaks. Naisel tekib eneseteadvus ja ta saab aru, et on tulnukas ja tahab endale otsa peale teha. Enesetapp ei õnnestu ja kohe on uus naine valmis. Tegelik armulugu on peategelase enda peas ja võitlus oma kahetsuse ja muude mõtetega. Sarnaselt "Solarisele" pole ka Don Quijote armastus päris. Ta on endale ideaalse naise välja mõelnud, kelle jaoks ta kõiki neid hullusi korraldas. Nagu vanade rüütliromaanide peamine motiiv ikka südamedaamile mulje avaldamine. "Don Quijote" armastus on ainuke, mis on peaaegu et õnneliku lõpuga. Ükski armunu ennast armastuse pärast surema ei pea. Lihtsalt Don Quijote saab ise aru, et rüütliromaanid olid ta segi ajanud ja kõik oli mõttetu. Kõikide teoste armastus oli natuke erinev
Naiivne. Kannatab kõike ja on koos Karliga. Selles teoses puudub tahe peategelasega samastuda. Eitav, mitte midagi positiivset teoses ei ole. Meie lähiminevik - üleminekuperioodist. ,,Solaris" Stanislaw Lem Poola ulmekirjanik. Õppinud arstiteadust, filosoofiat. Tema järgi on nimetatud steroid. Teoseid äärmiselt filosoofilised. Erineb lääne ulmest. Teosed sünged kui marineeritud (hapendatud) kuiva huumoriga. Tuntuim teos ,,Solaris". Peategelaseks Kris Kelvin. Läks Solarisele planeet, kus pole inimelu, kus on ehitis kus inimesed saavad olla (kosmosejaam). Kris on üksildane, naine tegi enesetapu, sellepärast on süümepiinad. Krisil oskus suhelda ookeaniga, mis Solarist ümbritseb. Harey on krisi endine abikaasa, tapis end mürgiga kuna nende suhe oli keeruline ja arvas, et Kris ei armasta teda. Ilmutab end Solarisel. Harey on nn külaline. Külalised ei saa minna eemale oma peremehest ja tulevad alati tagasi. Algselt Kris saadab ta ära, aga ta tuleb tagasi