Teine ulatuslik teema tema loomingus oli surma- ja katastroofipildid, milles ta süvenes mh Surma kujutamisse meedias. Mitmed Warholi tööd teostati tema New Yorgi ateljees «Factory» kollektiivselt. Seal sündisid alates 1963. a-st ka filmid nt «Kiss», «Eat».(16.) 1965 hakkas produtseerima ansamblit «The Velvet Underground» ja nende solisti Nicot. 1967 ilmus nende esimene album. 1968, 3. juunil tuli «Factorisse» Valerie Solanis ja tulistas Warholit kolm korda rindu. Warhol viidi kiiresti haiglasse ja tunnistati seal surnuks, kuid peale südamemassaazi ärkas ta ellu. Peale paranemist hakkas ta jälle maalima. Solanis pandi hullumajja ja hiljem kolmeks aastaks vanglasse. 1969 asutas ajakirja «Interview» 1975 avaldas raamatu «The Philosophy of Andy Warhol: From A to B and Back Again» Oma elu lõpuni jätkas ta maalimist.(17.,18.)
kus on 8 tunni vältel filmitud Empire State Buildingut. Warholi film "Chelsea Tüdrukud" esilinastus esimese vastandkultuuri (underground-kultuuri) filmina kommertskinos. Kokku lõi kunstnik 60 filmi. Warhol oli seotud ka muusika maailmaga. 1965 tutvus bändi "The Velvet Underground" liikmetega. Warhol produtseeris nende debüütalbumi "The Velvet Underground and Nico", mis oli sensatsiooniline. 1968. aastal tulistas energiline feminist Valerie Solanis, kes mängis Warholi filmis "Mina, mees", Andyt, sest talle tundus, et mees ignoreerib teda. Meest tulistas ta 3 korda ja ta toimetati kiiresti haiglasse, kus ta kuulutati kliiniliselt surnuks. Andy jäi siiski ellu, kuid veetis haiglas ligi kaks kuud. Naine andis end üles samal õhtul ja kandis vanglakaristust 3 aastat. 1970-80. aastatel muutus Warhol suureks meediaikooniks ja kasutas oma mõjuvõimu, et aidata noori kunstnikke.