Jauram puuoks, metallist taldrikutega, lüüakse vastu maad. Viiul varem Kagu-Eestis kiik ehk kiigapill Lõõtspill Suupill · RAHVATANTS seotud kindlate kommetega, rituaalidega, tantsiti kalendripühadel, perekondlikel üritustel. Elemendid on kujunenud eestlaste iseloomulikest liigutustest. Maagilise tähendusega olid imiteerivad tantsud. N: karutants, sokutants, ristitants, kepitants. · Voortantsud sabatants, juhttantsija läheb ees ja kogu saba läheb talle järgi. Üks vanimaid tantsuvorme. · Sõõrtants tantsitakse ringis, tantsijate arv ei ole piiratud. · Paaristants · Soolotants Rahvatants on samuti teistelt rahvustelt mõjutusi saanud. · Labajalavalss - Austriast · Polka Tsehhist · Ingliska Inglise ballitants, kus aeglase ja piduliku kõnnakuga kõnniti.
· Vivace As-duur (1930. aastad) · Klaverisonaat nr. 2 cis-moll (1939-1940) · Sostenuto vasakule käele cis-moll (1940) · 13 pala eesti motiividel (1940-1941) · Tantsu karakteris fis-moll (1941) · Prelüüd e-moll (1942, seade tellole ja klaverile 1965) · Intermezzo g-moll (1943) · Kümme lüürilist pala (1942-1943) · 14 klaveripala (koost. 1943) · Klaverisonaat nr. 3 es-moll (1944) · Sonatiin g-moll (1946) · Kuus pala ("Eesti süit") (Sokutants (1946), Sõõritants (1946), Rahvaviis (1947), Sarvelugu (1946), Rahvatoonis (1946), Tantsulugu (1941)) · Neli lüürilist pala (H-duur (1947), h-moll (1945), Fis-duur (1947), fis-moll (1947)) · Kaheksa pala (koostatud 1948: Meloodia Fis-duur (daatumita), Mängutoos es-moll 1947, Valss As-duur 1913, Intermezzo g-moll (daatumita), Rondino Es-duur 1947, Allegro ma non troppo A-duur (daatumita), Allegro C-duur (daatumita), Tants H-duur 1947) · Eesti pulmamarss D-duur (1940
annaabi.ee 
