Küsitavaks tegemine ja probleemide avamine sokraatilise mõistmise kese. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja- Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Filosoofi ülesanne on analüüsida probleemseid mõisteid, otsida loogilist ja süsteemset sirgust tavajuhtudel probleemituks peetavaile mõistetele. Platoni varasemates, n.n. sokraatilistes dialoogides vestlus positiivse olemusdefinitsioonini ei jõuagi. Kõik väljapakutud definitsioonid osutuvad kritiseeritavaiks ja jääb vaid nentida nüüd ma tean, et ma tegelekult ei tea seda, mida eelnevalt arvasin teadvat. Hilisemates Platoni dialoogides jõutakse ka positiivsetele definitsioonidele, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetab ta maieutikaks, otseses tõlkes
definitsiooni kriitiliselt kontrollima. Edaspidine dialegesthai kujutas endast vestluskaaslase niisugust küsitlemist, mis oli suunatud väljapakutud olemusdefinitsiooni kummutamisele, elenchos`ele. Sellise elenktika käigus ilmnesidki peagi kontrollitava definitsiooni nõrgad kohad, mistõttu vestluskaaslane oli sunnitud katsetama uut definitsiooni. Sellega aga toimitakse samamoodi – järgneb kontroll, uus definitsioon jne. Platoni varasemates, nn. sokraatilistes dialoogides vestlus positiivse olemusdefinitsioonini ei jõuagi. Kõik väljapakutud definitsioonid osutuvad kritiseeritavaiks ja jääb vaid nentida – nüüd ma tean, et ma tegelekult ei tea seda, mida eelnevalt arvasin teadvat. Tema hilisemates dialoogides jõutakse seevastu ka positiivsete definitsioonideni, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast niisuguse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetas ta maieutika`ks, otseses tõlkes – ämmaemandakunstiks.
annaabi.ee 
