jätkajate hulka, kuigi ta oma õpetaja vaateisse just nende keskseimas nimelt ideedeõpetuse- osas on suhtunud terava, kui mitte öelda lausa hülgava kriitikaga. Aristotelese mõtemaailma kujunemist on pidevalt mõjutanud kahesugused elemendid; ta taotleb ühelt poolt oma filosoofilises mõtlemises asjade ning nähtuste olemuse tõelist tunnetamist ning arvab seda saavutavat üksnes selgesti määratletud mõistete kaasabil. Selles suhtes jätkab ta sokraatilis platonistlikku mõtlemistraditsiooni ja filosoofia ei tähenda ka tema käsitluses muud kui ,, mõistete teadust". Teisalt aga oskab Aristoteles kaugelt enamal määral oma õpetajast hinnata ning rakendada puht kogemuslikke asjaolusid, rohkearvuliste vaatluste ning tähelepanekute varal kogutud teadmisi, mis samuti pidid kaasa aitama asjade ning nähtuste sügavama olemuse ja nende vastastikuste sõltuvuste avandamiseks, millest omakorda võis
4. Aristotelese mõtlemise üldlaad. Aristoteles ise on ennast alati lugenud platonistliku koolkonna mõtlemistraditsioonide jätkajate hulka, kuigi ta suhtub oma õpetaja vaateisse kriitiliselt. Aristotelese mõttemaailma on mõjutanud kahesugused elemendid; ta taotleb ühelt poolt oma filosoofilises mõtlemises asjade ning nähtuste olemuse tõelist tunnetamist ning arvab seda saavutavat selgesti määratletud mõistete kaasabil. Selles suhtes jätkab ta sokraatilis-platonistlikku mõtlemistraditsiooni ja filosoofia ei tähenda tema käsitluses muud kui "mõistete teadust". Teisalt oskab Aristoteles suuremal määral oma õpetajast hinnata ning rakendada puht kogemuslikke asjaolusid, rohkearvuliste vaatluste ning tähelepanekute varal kogutud teadmisi, mis samuti pidid kaasa aitama asjade ja nähtuste sügavama olemuse ja nende vastastikuste sõltuvuste avamiseks, milles omakorda võis johtuda vastavate mõistete täppis kujundamine
annaabi.ee 
