mille koostises on 53 % kakaovõid ja 47 % tahket kakaomassi. Kui see vormitakse ja lastakse tahkuda, siis sellest saab mõrusokolaadi, paljud nimetavad seda veel keedusokolaadiks. Seda massi pressitakse 25-tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi. Kakao on rasvane kollakas vedelam mass. 1025 % kakaovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Puhast kakaovõid vajatakse mitmete sokolaadisortide ja maiustuste tootmiseks ning valge sokolaadi põhikomponendiks. Sokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse sokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisandeid, millest olulisemad ja tavalisemad on kondenspiim ja suhkur. Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab sokolaadi tavatemperatuuril tahkena. Vorm ja tahkus aitavad hoida sokolaadi ka riknemise eest. Edasi mõõdetakse sokolaadipasta, piim, suhkur ja kakaovõi ning töödeldakse seguriga ühtlaseks puruks
53% kakaovõid ja 47% tahket kakaomassi. Kui see vormitakse ja lastakse tahkuda, siis sellest saab mõrusokolaadi, paljud nimetavad seda veel keedusokolaadiks. Seda massi pressitakse 25tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi. Kakao on rasvane kollakas vedelam mass. 10-25% kakaovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Puhast kakaovõid vajatakse mitmete sokolaadisortide ja maiustuste tootmiseks ning valge sokolaadi põhikomponendiks. Sokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse sokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisandeid, millest olulisemad ja tavalisemad on kondentspiim ja suhkur. Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab sokolaadi tavatemperatuuril tahkena. Vorm ja tahkus aitavad hoida sokolaadi ka riknemise eest. Edasi mõõdetakse sokolaadipasta, piim, suhkur ja kakaovõi retseptuurile vastavates kogustes
annaabi.ee 
