1) kohvis, 2) tees, 3) sokolaadis, 4) koola-tüüpi jookides. Põhiliselt tarbivad inimesed kofeiini saamiseks kohvi ja teed. Nende joomisel saadakse rohkem kui 90% kofeiinist. Kofeiini sisaldus erinevates jookides ja toiduainetes varieerub. Tavalised sisaldused on: 1) energiajoogis 24 32 mg 100ml kohta 2) kohvis 210 340 mg liitri kohta, 3) tees 245 430 mg liitri kohta, 4) sokolaadis 110 710 mg/kg kohta, 5) sokolaadijoogis 5,5 41 mg liitri kohta. 5 Kofeiin imendub suu kaudu manustamisel poole kuni kolmveerand tunniga. Veres püsib kofeiin keskmiselt 4 6 tundi. Sellest tulenevad ainevahetussaadused erituvad uriiniga. Kofeiin kuulub metüülksantiinide hulka, nagu ka teofüllin ja teobromiin. Need ained ei kutsu esile eufooriat, stereotüüpiat ega psühhoosi. Kofeiin mõjub peamiselt: 1) kesknärvisüsteemi ergutina, 2) uriinierituse suurendajana,
magushapu õuna söömisest. (3;5) Järgnevalt ülevaade energiajoogi koostisosade mõjudest. 1.1 Kofeiin Kofeiin on stimulant ehk aine, mis ergutab südametööd ja kesknärvisüsteemi ning tõstab vererõhku. Kofeiini leidub koola-tüüpi jookides, tees, kohvis, sokolaadijookides ja teistes sarnastes toodetes. Enamik tarbitavatest energiajookidest sisaldab kofeiini 240 - 320 mg liitri joogi kohta. Kofeiini sisaldus võib olla tees 245 430 mg/l, kohvis 210 340 mg/l, sokolaadijoogis 5,5 - 41 mg/l ja sokolaadis 110 710 mg/kg. Kui 10-aastane 30 kg kaaluv laps tarbib päevas 1 - 2 purki ehk kokku 500 ml energiajooki, mille kofeiinisisaldus on 320 mg/l, saab ta ühe kilogrammi kehamassi kohta 5,3 mg kofeiini. Et lapsed ja noored tavaliselt ei joo palju teed ega kohvi, siis sellises koguses energiajoogi tarbimine suurendab oluliselt päevas tarbitava kofeiini kogust, mis omakorda võib kaasa tuua käitumisprobleeme, üleärrituvust, närvilisust, rahutust ja unehäireid
annaabi.ee 
