Koos vundamendi soojustamisega oleks arukas ära teha ka hüdro- isolatsioonitööd ja radoonikaitse, kui seda on vaja. [6] Isoleerimata vundament jääb talvel külmaks, mistõttu hoone põrandad võivad olla külmad. Samuti võib esineda külmakerkeid, kui vundament pole piisavalt sügavale rajatud või kui pinnases puudub külmakerkeisolatsioon. Kui paigaldamata on jäänud ka hüdro-isolatsioon, siis niiskub vundament külmaga ja laguneb. [6] Nüüdisaegsete majade puhul esineb soklisoojustuse probleeme harvem, enamasti on soojustusega arvestatud, kuid pahatihti on soojustuskiht ebapiisav. Teravam on probleem põrandaküttega hoonete puhul, kus põrandate temperatuur on tänu küttekehadele kõrgem. Siis põhjustab ebapiisav soojustuskiht ka suuremaid kadusid. [6] Vundamendi sokli osa tuleks soojustada, kas seest või väljastpoolt nii, et põrandaga kohakuti ei tekiks külmasilda. Vastasel juhul jääb põrand külmaks ja kütmisele kulub palju energiat. [6]
300…1000 0,15 0,002 0,026 0,045 4 poorbetoon 5 0,4 0,001 Müürimört, 250…2000 kõik 0,001 <0,25 4 krohvisegu Pinnasega kontaktis oleva soojustuse ja soklisoojustuse niiskussisalduse arvutussuurused Materjal Veeimavus Niiskussisalduse arvutussuurus , m3/m3 (uputus 28 Hoone ümber, Sokli ja Sokli sees või sokli päeva EN pinnases olev keldriseina sisepinnas olev 12087) rõhtne soojustus välispinnas, soojustus