niiskuse tungimine alt ülespoole. Võimalusi on kahesuguseid: mehhaaniliste abinõudega katkestatakse kapillaarid, keemiliste abinõudega täidetakse ja kitsendatakse kapillaare. Vertikaalne hüdroisolatsioon Vertikaalse hüdroisolatsiooni eesmärgiks on põhja-, pinnavee ja pinnaseniiskuse vastu vundamendi kaitsmine. Keldrita hoone puhul võib vertikaalsest hüdroisolatsioonist loobuda. Kui aga niiskus võib kahjustada soklikrohvi ja värvi, siis oleks soovituslik ikkagi teha. Vertikaalset isolatsiooni saab teha nii sissepoole, kui ka väljapoole. Antud juhul oleks soovituslik teha väljapoole hüdroisolatsioon, sest seespool olev hüdroisolatsioon hoiab küll keldri kuivana, aga ei hoia müüritist kuivana ja pole võimalik vältida soklite kahjustusi. Kõigepealt on vaja puhastada kogu soklipind, vuugid tuleks puhtaks teha kuni 20mm sügavuseni. Puhastamisel ei kasutata vett. Puhtale pinnale kantakse tsementkrohv
Samas peab fassaadikrohv olema ilmastikukindel ning piisava elastsusega. Elastsus on vajalik, et kogu krohvisüsteemis esinevad väiksed liikumised ei tekitaks fassaadipragusid. Fassaadikrohvile esitatavate nõuete täitmiseks on võimaluste arv piiratud. Fassaadikrohvi survetugevus peaks olema minimaalselt 2,5 N/mm2. Nõrgema survetugevusega fassaadikrohvid (näiteks lubikrohvid) ei ole ehitusfüüsikaliselt sobivad (ilmastikukindlad ja vett-tõkestavad) krohvid. Soklikrohvi survetugevus peab olema vähemalt 10 N/mm2. Järgmised tähtsad fassaadikrohvi füüsikalised suurused on veeimavuskoefitsent w ja aurutakistusväärtus Sd. Fassaadikrohve võib veeimavuse järgi jagada kolme kategooriasse: krohvisüsteemid, millele ei esitata mingeid nõudmisi. Sellisteks süsteemideks on reeglina meie ehitusplatsidel valmistatud krohvimörtidest tehtud krohvisüsteemid. Selliste krohvide püsivusaeg on lühike