voodit katavad paksud põdranahad. Hooaja jooksul ööbib seal umbes 15 000 turisti, läbi käib neid ligi 40 000. Jäähotellis ei lähe kunagi külmemaks kui --8 kraadi, olenemata välistemperatuurist. Jäähotelli restoran ja WCd on siiski tavalised. Kõigil klientidele palutakse kaasa võtta soojad riided, kohapealt saab lisaks laenata: mootorsaanikombinesooni mütsi kindad saapad. Erilist tähelepanu soovitatakse pöörata pikale soojale pesule ja villastele sokkidele. Valida saab erikujunduse ja individuaalse teenindusega luksussviidi, tavalise sviidi, kahekohalise või peretoa vahel. Hotellitubade hinnad üheks ööks jäävad 4700 (kahene tuba) ja 10 000 (luksussviit) Eesti krooni vahele. Olude mittesobivuse korral saab minna tavahotelli Kaamos mis asub jäähotelli lähedal. Jääplokkidest voodi on kaetud madratsi ja põhjapõdranahkadega Põõnamiseks antakse kuni 40kraadises külmas magamiseks
Võitja võistkond oli see, kelle viimane võistleja ületas finisijoone esimesena. 14 (LISA 10) 6) Märg T-särk. Mäng toimus samade reeglite järgi nagu eelnev mäng (märjad sokid), aga sokkide asemel pandi selga märg T-särk. Samuti oli lubatud võistkonnaliikmetel üksteist aidata. 15 (LISA 11) 7) Kogu garderoob. Mängu põhimõte oli sama, mis märgade sokkide ja märja T- särgi puhul, aga nüüd oli kohustus panna võistkonnaliikmel lisaks särgile ja sokkidele ka kätte kindad. Kõik võistkonnakaalased võisid üksteist samuti aidata. (LISA 12) 2.3. Õpilaste osalemine üritusel Korraldasin ürituse 4.-6. klasside seas ja puutusin kokku kuue erineva klaasiga. Kokku oli selle vanuseastme peale 101 õpilast. Sportlikust üritusest võttis osa 58 last ja 43 õpilast puudusid erinevatel põhjustel (JOONIS 2). Eraldi poiste ja tüdrukute osavõttu kajastab lisades olev materjal. (JOONIS 3) 13 Isop,E.(1987). Mängima
Villasest lõngast kooti käpikuid, punuti ja kooti mitmevärvilisi paelu ja vöid. Kootud kindaid on saamidele tuntud juba aastasadu. Neid kanti kaasas ka suvel, siis olid nad vöö vahel, kaunistatud randmepool allapoole. Oma lammaste villast saadud paksust lõngast kooti ka sukad-sokid, mis meestel ulatusid poole sääreni, naistel üle põlve. Villased sukad ja sokid asendasid osaliselt kingaheinu, mida siiski kanti jalatsites sokkidele lisaks. Tähtis talvine rõivaese oli parkimata põhjapõdranahkadest pealiskasukas, mille karv oli väljapoole. See tõmmati üle pea selga nagu särk ja talle võidi vöö peale tõmmata. Pealiskasuka all kanti särki või põhjapõdravasika nahast aluskasukat, millel oli karv seespool. Aluskasuka peal võidi kanda ka kalevist jakki, naised võisid kasutada aluskasukat kleidi asemel.
annaabi.ee 
