Eesti rahareformi korraldamise otsesed kulud olid 44,987 miljonit krooni, millest lõviosa 42,661 miljonit moodustas kroonide trükkimine nii Ameerikas kui Inglismaal. Tagantjärele peeti nii kodu- kui välismaal Eesti rahareformi üldiselt õnnestunuks, kuid sellele vaatamata puhkes pärast reformi mitmeid diskussioone ühe või teise majandusliku või poliitilise otsuse õigsuse üle. Rahareformi tehnilist läbiviimist ei kritiseerinud peaaegu keegi, küll aga sattusid rünnaku alla sokireformide vajalikkus, üledevalveeritud kroon ning fikseeritud kursi ja valuutakomitee nõrgad küljed (Kelder 1997, lk. 61-67, 101-112). Tähtsamate sündmuste kronoloogiline loetelu: · 26. september 1987 - ajalehes "Edasi" avaldati artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused" · 7. detsember 1989 - Kuulutati välja avalik konkurss Eesti paberraha kujunduse leidmiseks. · 15. detsember 1989 - Võeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta 1. jaanuarist 1990. · 28
Eesti rahareformi korraldamise otsesed kulud olid 44,987 miljonit krooni, millest lõviosa 42,661 miljonit moodustas kroonide trükkimine nii Ameerikas kui Inglismaal. Tagantjärele peeti nii kodu- kui välismaal Eesti rahareformi üldiselt õnnestunuks, kuid sellele vaatamata puhkes pärast reformi mitmeid diskussioone ühe või teise majandusliku või poliitilise otsuse õigsuse üle. Rahareformi tehnilist läbiviimist ei kritiseerinud peaaegu keegi, küll aga sattusid rünnaku alla sokireformide vajalikkus, üledevalveeritud kroon ning fikseeritud kursi ja valuutakomitee nõrgad küljed (Kelder 1997, lk. 61-67, 101- 112). 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga Eesti rahasüsteem rajaneb tänaseni valuutakomitee põhimõtetele, mille kolm kindlat põhitunnust on: fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes, keskpanga poolt ringlusesse lastud raha (baasraha) täielik tagatus vabalt konverteeritava välisrahaga ja
annaabi.ee 
