(Õe Marcelline'i järgi oli tema ülesanne kirjutada "tulekahjudest, kaklustest, matustest ja kõigest muust tähtsusetust teistele, kogenumatele reporteritele.") Hemingway tahtis siiski väga Esimesest maailmasõjast osa võtta. Vigase vasema silma tõttu oli armeesse võtmine suuresti ebatõenäoline, kuid Punane Rist võttis ta kiirabi autojuhiks Itaalia-rindele. Niipea kui Hemingway Milanosse jõudis, plahvatas terve laskemoona vabrik. Tema sokeerival algatusel korjati kokku surnukehad ja kanti surnukambrisse. 8. juulil 1918, veidi peale südaööd ja kuus päeva enne tema üheksateistkümnendat sünnipäeva, tabas neid Austria suurtükiväe rünnak. Vigastatute seas oli ka Hemingway, kes oli võimeline karkudel liikuma alles kahe kuu pärast, pärast mitmeid operatsioone. Tema vigastatud jalal oli 227 armi. Ta armus ühte meditsiiniõesse Agnes von Kurowskysse, kes jättis ta peagi maha nende liiga suure vanusevahe tõttu.
(Õe Marcelline'i järgi oli tema ülesandeks kirjutada "tulekahjudest, kaklustest, matustest ja kõigest muust tähtsusetust teistele, kogenumatele reporteritele.") Hemingway tahtis siiski väga Esimesest maailmasõjast osa võtta. Vigase vasema silma tõttu oli armeesse võtmine aga suuresti ebatõenäoline. Kuid Punane Rist võttis ta kiirabi autojuhiks Itaalia-rindele. Niipea kui Hemingway jõudis Milanosse, plahvatas terve laskemoona vabrik. Tema sokeerival algatusel korjati kokku surnukehad ja kanti surnukambrisse. 8. juulil 1918, veidi peale südaööd ja kuus päeva enne tema üheksateistkümnendat sünnipäeva, tabas neid Austria suurtükiväe rünnak. Vigastatute seas oli ka Hemingway, kes oli võimeline karkudel liikuma alles kahe kuu pärast, pärast mitmeid operatsioone. Tema vigastatud jalal oli 227 armi. Ta armus ühte meditsiiniõesse Agnes von Kurowsky'sse, kes jättis ta peagi maha nende liiga suure vanusevahe tõttu.
annaabi.ee 
