Üritan seda probleemi vältida, seades need tunded endas tahaplaanile, kuid paratamatult käib tuletab alateadvus mulle meelde, et targem oleks karta, kui kahetseda. Rõõmsameelsust loetakse isiksuse positiivseks küljeks, kuid olen avastanud, et minu puhul jätab see inimestele mulje, et olen võlts ning pealiskaudne. Pidevalt naeratades ning nalja visates olen saanud hiljem vastukaja, et seda peetakse hoopis võltsiks pealispinnaks. Sokeerituna sellest kuuldes, kadus koheselt naeratus näolt, kuid järele mõeldes leidsin, et ma ei tohiks lasta sel end kõigutada. Sisimas tean, et lihtsalt olengi positiivne inimene, ega näe mingit vajadust käia ringi pahura näoga ning ühtida halli massiga, kuna mind peetakse kellekski, kes ma pole. Loomulikult on ka minul halbu päevi, kuid see pole teiste süü ning süütute inimeste peal ma ei hakka oma negatiivseid emotsioone välja elama, saan nendega
ranniku lähedal purjetades jõudsid Tiberiuseni teated, et Augustus on haigeks jäänud, mille peale ta jäi ankrusse. Siis aga hakati teda süüdistama trooniihkamises, ning Tiberius suundus otsustavalt Rhodose poole, ehkki tuul oli peaaegu täiesti vastu. Rhodosel olevat ta avaldanud soovi näha haiglas olevaid patsiente. Tema tõlgendasid aga soovi valesti ja nii toodi järgmisel päeval kõik haiged Tiberiuse juurde ja reastati haiguste kaupa rühmadesse. Seepeale olevat Tiberius sokeerituna kõikide patsientide ees eraldi vabandanud. Filosoofia ja astroloogia kaudu püüdis Tiberius leida eesmärki oma elule. Augustusele oli see Tiberiuse siirdumine Rhodosele löögiks, see seadis hädaohtu keisritrooni tuleviku. Kui Tiberius tajus oma situatsiooni keerukust, tahtis ta Rooma naasta, ent Augustus oli nüüd muutunud tujukaks ning lubas seda alles 2. aastal pKr. Tiberius jäi siiski poliitilises elus kõrvaletõrjutuks. Siis aga saabus ootamatu ning üllatav pööre
annaabi.ee 
