peale esimest sajandit Jaapan, Indoneesia, Filipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepal ja India. Soja oli sajandeid hiinlaste põhitoit ning see oli üks viiest pühast viljast. Hiina keeles tähendab sojauba suurt, paremat uba. Hiinlastele on soja olnud alati ka tähtsaks ravimtaimeks. Soja tähtsusest räägivad talle antud nimed, nagu Suur aare, Kollane kalliskivi, Taevane lind. Euroopasse saabus soja 17. sajandil, Ameerikasse 18. sajandil. Algul suhtus läänemaailm sojasse kui vaese rahva toidusse ning Ameerikas oli soja kasutusel vaid loomasöödana. Praeguseks on soja populaarsust kogumas terves maailmas. Läänemaailma arsti- ning toiduteadus on hakanud soja põhjalikult uurima. Seni tehtud uuringutes on selgunud, et soja aitab ennetada ning ravida paljuid majandusliku heaolu ühiskonnas levinud haigusi nagu nt: südame- ja veresoonkonnahaigused, erinevad vähktõve vormid, seedehaigused, osteoporoos e luude hõrenemine, närvihaigused, Alzheimeri tõbi
· Herbitsiid "Roundup", mille toimeaine on glüfosaat, mis ihibeerib aromaatsete aminohapete sünteesi taimedes, nii kultuurtaimedes kui ka umbrohtudes. · Seda herbitsiidi kasutatakse nn musta maa tegemiseks enne külvi. · tumefaciensi ja mitmete teiste bakterite vastav ensüüm on aga glüfosaadile tundetu. Agrobacterioumi vastav ensüüm on kloneeritud Ti plasmiidi ja viidud Agrobacteriumi abil sojasse. Saadi soja, mis oli resistentne glüfosaadi suhtes. Hairy root · Põhjustavad Agrobacterium rhizogenese tüved, kes omavad juurt indutseerivat plasmiidi pRi. Infektsioon toimub samuti nagu Ti plasmiidi puhul, kuid taimekoes ei moodustu kasvajakude, vaid toimub massiline juurte moodustumine. Juured võivad tekkida ükskõik millisel taime osal. Kui näiteks koetükki (porgandilõik) transformeerida sellise Agrobacteriumi tüvega, algab koerakkude massiline
annaabi.ee 
