Üksnes 0,01% kogu muundkultuuride kasvupinnast on Euroopas (mais Hispaanias). Uuemaks geenmuundatud taimede nisiks on ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure (,,farma-taimed") jne. Mõned nn ,,farma-taimedest" on jõudnud juba ka põllukatsete staadiumi, mis tekitab suurt poleemikat toidutaimede võimaliku saastumise üle. Juba praeguses staadiumis on esinenud saastejuhte - nt. 2002 saastasid firma ProdiGene seavaktiisini tootvad taimed naaberpõlde ning sojasaaki. Millised GMO-tüübid on peamiselt levinud? Herbitsiidiresistentsed taimed (HR) ja toksiini toovad taimed (Bt). Laialdasse kasutusse on jõudnud keemilist umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup) või (harvem) ka glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM- kultuuridest). Neid taimi nimetatakse HR-taimedeks (sõnast "herbitsiidiresistentsed"). Taimedesse viidud geen muudab nad tundetuks vastavatele umbrohutõrjevahenditele. Nii
nad sünteesivad mullabakterist neile sisestatud geeni abil aktiivset mürki. Uuemaks geenmuundatud taimede nisiks on ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure (,,farma-taimed") jne. Mõned neist taimedest on jõudnud juba ka põllukatsete staadiumi, mis tekitab suurt poleemikat toidutaimede võimaliku saastumise üle. Juba praeguses staadiumis on esinenud saastejuhte - nt. 2002 saastasid firma ProdiGene seavaktiisini tootvad taimed naaberpõlde ning sojasaaki. Uus-Meremaa Linkolni Ülikooli arvates on praegu veel vara farmataimede tulevikku ennustada, kuna paljud parameetrid, sh nende tasuvus, ei ole praeguseks veel teada. [http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=34&Itemid=45] (8.03.2008) Õiguslikud aspektid GMOdega seotud õigusküsimused puudutavad hetkel eelkõige lubade andmist GMOde kasutamiseks ja kasvatamiseks ning seda, kuidas on reguleeritud GMOde käitlemine
annaabi.ee 
