muundatud organismide ilmumisega avanevad meie ees täiesti uued võimalused, kuid ka ettenägematud ohud. Esimese geneetiliselt muundatud organismina jõudis 1990. aastate keskel suurtootmisse mais. Maisi muundamise põhjuseks oli tõlvikusse roniv kahjur, kelle õõnestustööd ei saanud põllumehed mürgi abil peatada, sest liblikaröövik ronis maisivarre sisse. Teadlaste hinnangul moodustavad geneetiliselt muundatud mais ja soja 70.80% Ameerika Ühendriikide 2000. aasta maisi- ja sojasaagist. Oluliselt tagasihoidlikumal määral kasvab seal geneetiliselt muundatud riisi, nisu, kartulit, tomatit ja puuvilla. Ameerika Ühendriikide jälgedes on hakanud geneetiliselt muundatud taimi kasvatama ka Kanada, Austraalia, Hiina, Lõuna-Aafrika Vabariik. Neidsamu muundatud taimi kasvab ka enamiku Euroopa riikide põldudel, ent vähem, moodustades protsendi või pool saagist. Eesti põldudel ei kasva geneetiliselt muundatud taimi üldse ja siin pole olnud ka katsepõldusid.
• Väikesel maa-alal kasvab palju liike, sest taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest). • Argentiina mägipampas 89 liiki m ² kohta. Loomastik on liigivaene, peamiselt on ainult närilised, roomajad, väiksed kiskjad ja röövlinnud. Rohtlates on viljakad mustmullad, mistõttu valdav osa rohtlatest on põldudeks haritud. Märkimisväärne osa maailma nisi-, maisi- ja sojasaagist kasvatatakse rohtlates. Intensiivne põlluharimine aga põhjustab rohtlates erosiooni ja veepuudust. Vähese taimkattega maapinnalt kannavad tuul ja vesi mulla viljakama osa minema. Piisonid- preeria suured rohusööjad. Rohtlahaukurid- mustmulla kobesatjad Põhja- Ameerika = preeria Lõuna- Ameerika (Argentiina) = pamoa Euroopa= pusta Aasia, Venemaa = stepp Keskkonnaprobleemid: • Autode heitgaasid suurlinnades. • Tööstuslik saaste Ukraina kaguosas.
vähemkindlustatutele oleks taskukohane, ei ole põllumehele tasuv. 7 Hetkel kasutatavad vahendid: GMO-st GMO on geneetiliselt muundatud organism, mille eesmärgiks on hetkel peamiselt tõsta põllumajanduse tootlikkust. Igal aastal satub eestlaste kõhtudesse erinevate toiduainetega sadu tonne geneetiliselt muundatud soja ja maisi. Üleüldse on 70% maailma sojasaagist geneetiliselt muundatud. Kahekümne viiest maailmas kasvatatavast geneetiliselt muundatud taimeliigist levinuimad on soja, mais, puuvill ja raps. Sojasrott on kõige väärtuslikum taimne proteiinisööt. Lisaks väljutavad sojasöödaga toidetud loomad vähem kasvuhoonegaase. Ühe broileri kasvatamine kahekiloseks võtab tööstuses aega 40 päeva. Kodus kasvatamisel võtaks see pool aastat. GMOde mõjusid inimestele on olnud võimalik uurida vähem kui 20 aastat.
annaabi.ee 
