crossingoveriga tuleb mutantne geen, millel funktsiooni pole. GM Taimed ja nende ohud: 1. Herbitsiidikindlad(ohuks on see, et levib mujale tõrjumatu umbrohuna) 2. Bakteritoksiini tootjad loodusele ideaalis head, kuid imejad putukad nagu lehetäid ja lutikad jäävad ellu aga on mürgised hiljem lepatriinudele, jooksiklastele, seega see kõik süvendab imurputukate kahjurluse probleemi. 3. Nt sojaoale lisati maapähkli geeni ning saadi allergeenne sojauba 4. Säilivusaeg 5. Toiteväärtus nt kuldne riis, mis sisaldab beetakaroteene, millest moodustub vit A Kimäär organism, kes sisaldab kahe erineva päritoluga geneetilist materjali. Geeniteraapia normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese mingi koe(organi) rakkudesse. Osaldel juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises.
pikapäevatingimustes kasvuperiood pikeneb veelgi. 3.2 Muld, väetamine Soja ei ole mulla suhtes eriti nõudlik, kasvab paremini keskmise raskusega muldadel, kui need ei ole happelised. Hapul mullal ei teki mügarbakteri mügaraid. pH 6-7 on sobiv, sest sellise mulla happesuse puhul on ka kaltsiumi ja magneesiumi omastamine normaalne. Mineraalväetistest soovitatakse 20:40:40 või 25:50:50 (NPK) kg/ha. N väetise andmine sojaoale harilikult vähendab mügarate moodustamist ja tulemuseks on väiksema koguse õhulämmastiku sidumine. lämmastik on soovitatud ainult siis, kui ei ole saavutatud küllaldane mügarate moodustamine, samuti on väheviljakatel muldadel bakterite lämmastiku sidumise võime väike. 3.3 Mullaharimine Sügisel küntud maa tuleb kevadel 2-3 korda harida (libistada, kultiveerida), et tagada niiskusevarude säilimine mullas, tärganud umbrohtude hävitamine ja põllu tasasus. 3