Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega. Ühtlasi alanevad veetasemed, mis ohustab 20 miljoni inimese joogivee
Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega. Ühtlasi alanevad veetasemed, mis ohustab 20 miljoni inimese joogivee kättesaadavust. Doonaul on sageli toimunud hävitavad kevadised üleujutused. Suured reostused. Majanduslik kasutamine:
suguküpseks. Vangistuses hoidmisel sööb kuningboa meelsasti hiiri, rotte, tuvisid ja kanu. Noored boad muutuvad kergesti talsaks, täiskasvanud aga on sageli tigedad, ettevaatamatul kohtlemisel sisisevad ja hammustavad inimest. Boad elavad vangistuses kümne aasta ringis, kuid mõnikord ka märksa kauem kuni 23 aastat. (Bannikov et al, 1985.) Elupaigad Boalased on levinud kõigi mandrite troopilistel ja subtroopilistel aladel, kõige mitmekesisemates elupaikades Amazonase soistest metsadest kuni Kesk-Aasia veetute kõrbedeni. Püütonid elavad Aafrikas, Kagu-Aasias, Malai saarestikus, Uus-Gineal ja Austraalias. (Bannikov et al, 1985.) 4 Püütonite paljunemine Püütonite suurte liikide tähelepanuväärseks omaduseks on võime "haududa" munakurna. Pärast munemist keerdub emane kolme-nelja rõnkasse munakurna ümber, moodustades
metskitse, metssiga. Kiskjatest on esindatud karu hunt ja ilves (nad kõik eelistavad sooservade mitmekesist maastikku ja päris rabasse satuvad nad harva). Lisaks levib seal ka lendoravad, kuid nende leviku eelduseks on Alutaguse metsad. Soostikus leidub neile sobivaid elupaiku ürgmetsalistel ja valdavalt lehtpuudega kaetud rabasaartel. Rabasaartel on omale sobivad pesitsus ja elupaigad leidnud ka mäger, rebane, orav, metsnugis, kärp ja nirk. Pisiimetajatest võib soistest metsadest leida peamiselt uruhiiri. [], [] Joonis 6 Põder ( http://www.postimees.ee/foto/2/8/33782444712d8879e8_3.jpg ) Joonis 7 Lendorav ( http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOLs.jpg ) Joonis 8 Karu ( http://www.etv24.ee/failid/91532_01.jpg ) Linnustik Muraka linnustik on Eesti üks väga väärtuslik linnuala. Soostik on olnud juba ammust aega erinevate kotkaste kodukohast
annaabi.ee 
